Osaühing (OÜ)

Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.  Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik.

Osaühingu asutajaks võivad olla üks või mitu isikut ning igale osanikule kuulub üks osa, mille suurus võib olla erinev. Osakapitali suurendamisel ei saa osanik uusi osasid, vaid osa nimiväärtust suurendatakse. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, iga 100 krooni annab ühe hääle. Osanik võib oma osa müüa, sõlmides müügilepingu, mis on notariaalselt tõestatud. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

Osa eest võib tasuda nii rahaliselt kui ka mitterahaliselt. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (näit  arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid). Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve ning mitterahaliseks sissemakseks sõlmitakse eseme üleandmise leping, millele lisatakse selle väärtust tõendavad dokumendid.

Kui osaühingu tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Osaühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit „osaühing“ või lühendit „OÜ“. Loe lisaks: ärinimi

Osaühingu võib asutada notariaalselt või kiirmenetluse korras. Kiirmenetlus on lihtsaim viis osaühingu asutamiseks ning see toimub ettevõtjaportaali
kaudu. Notariaalsel asutamisel tuleb asutamisleping ja põhikiri kõigi asutajate poolt alla kirjutada ning notariaalselt tõestada. Kui osaühingul on ainult üks asutaja, asendab asutamislepingut asutamisotsus. Osaühingu kandmiseks äriregistrisse esitatakse registriosakonnale vajalikud dokumendid ja tasutakse riigilõiv. Osakapital tuleb enne osaühingu äriregistrisse kandmist täielikult tasuda. Loe lisaks: kasulik info OÜ kohta

Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Osaühingul peab olema nõukogu, kui osakapital on üle 400 000 ja juhatuses on vähem kui kolm liiget. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest.

Osaühing peab esitama iga-aastase majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 40 000 krooni või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama.

Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.

Osaühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna algkapitali nõue on suhteliselt väike ja juhtimisstruktuur lihtne. FIE ees on eeliseks osaniku piiratud vastutus ja võimalus maksta osanikele dividende.