Maksud

Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat. Makse makstakse tuludelt (nt tulumaks), kulutustelt (nt käibemaks) ja omandilt (nt maamaks). Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks maksudeks ning aktsiisideks. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Loe lisaks: maksud ja maksukorraldus.

Tegija kommentaar

“Maksuametiga pole probleeme olnud – ma arvan, et suur osa sellel on minu raamatupidaja professionaalsusel ja pikal tööstaažil.” Kriss Põldma New Vintage by Kriss

Ettevõtte maksukohustused

Ettevõtja on kohustatud õigeaegselt kinni pidama ja tasuma talle ettenähtud maksud ning esitama maksudeklaratsioone. Maksu- ja Tolliameti kodulehel on saadaval deklaratsioonide vormid ja FIE maksukalender.

Tulumaks

Tulumaksuga maksustatakse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused, vastuvõtukulud, töötajatele tehtud erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu määr on 20%. Kui ettevõtja on tööandja, siis peab ta tulumaksu töötajate palgalt ja muudelt tasudelt (nt lisatasu, puhkusetasu jne) maha arvestama, võttes arvesse maksuvaba tulu. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi (kalendriaasta) maksuvaba tulu on 2016. aastal 2040 eurot ning 2017. aastal 2160 eurot. Tulumaks tuleb kinni pidada ka töövõtu- vm võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmele makstud tasudelt. Tulumaksu makstakse ka üüri- või renditasudelt ning litsentsitasudelt (autoriõigus, patent jne). Maksumaksja võib ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul tehtud dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil. Loe lisaks: Tulumaksuseadus (6. peatükk) Juriidiliste isikute maksustamisperiood on kalendrikuu, tulumaks kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole ning deklaratsioon (vorm TSD) esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Loe lisaks: tulumaks

Sotsiaalmaks

Tööandja peab töötasust ja muudelt tasudelt maha arvestama sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu makstakse ka töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasudelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt ning erisoodustustelt. Sotsiaalmaks koosneb pensionikindlustusest ja riiklikust ravikindlustusest. Sotsiaalmaksu määr on 33% (millest pensionikindlustus on 20% ja ravikindlustus 13%). Maksustamisperioodiks on kalendrikuu, sotsiaalmaks kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole ning deklaratsioon (vorm TSD) esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. FIE-d maksavad sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. FIE maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille jooksul tehakse avansilisi makseid kord kvartalis. Loe lisaks: sotsiaalmaks.

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse, mis arvestatakse maha töötasult ja muudelt tasudelt. Maksjad on tööandja ja töötaja. Tööandja maksemäär on vahemikus 0,25 – 1,4% ning töötaja maksemäär 0,5 – 2,8%. 2015. aastal on tööandja maksemäär 0,8% ja töötaja maksemäär 1,6%. Töötuskindlustusmakse kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole ning deklaratsioon (vorm TSD) esitatakse iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Loe lisaks: töötuskindlustusmakse.

Käibemaks

Käibemaksukohuslane on ettevõtlusega tegelev juriidiline või füüsiline isik, kes on registreeritud käibemaksukohuslasena. Käive on ettevõtluse käigus kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Ettevõtjal tekib käibemaksu kohustus siis, kui ettevõtte maksustatav käive ületab 16 000 eurot. Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Käibemaksukohuslasena registreerimise avalduse saab esitada elektrooniliselt Maksu- ja Tolliametile. Käibemaksu üldine määr on 20% kauba või teenuse müügihinnast. Mõnede kaupade puhul on maksumäär 9% (nt ravim, perioodiline väljaanne, majutusteenus) või 0% (nt eksporditav kaup). Maksustamisperiood on kalendrikuu, käibemaks kantakse Maksu- ja Tolliameti kontole ning deklaratsioon (vorm KMD) esitatakse iga järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaksukohuslane peab lisama kauba või teenuse müügihinnale käibemaksu, arvutama käibemaksu, tasuma käibemaksu deklaratsiooni esitamise kuupäevaks, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt Käibemaksuseaduse §-le 36. Samuti tuleb 7 kalendripäeva jooksul esitada arve, mis vastab Käibemaksuseaduse § 37 nõuetele. Loe lisaks: käibemaks Maksualast õigusabi ja koolitust pakub Maksumaksjate Liit.

Pane tähele:

  • tasu ettenähtud maksud alati õigeaegselt;
  • täienda oma maksunduse alaseid teadmisi ja osale koolitustel;
  • kui jääd hätta, kasuta konsultantide abi!