EHEsummatavet: valus õppetund on hea nõuandja

09. oktoober, 2009


EHEsummatavet on ehtekunstnik Kärt Summataveti väikefirma, mille alt  ta valmistab ja müüb oma kunstiloomingut: unikaalseid autoriehteid, väikeseeriaid ning ka tööstuslikult valmistatud suuremaid ehtetiraaže.

Loometööga tegelev ettevõte on juba oma olemuselt seotud uute ideede loomise ja tootearendusega. Uudne idee ja nutikas lahendus on igas ettevõtluse valdkonnas hindamatu väärtusega kapital ning seda tuleb intellektuaalomandi varguste vältimiseks kaitsta.  ”Ükski looja ega loomemajandusettevõte ei tohiks oma varasse lohakalt suhtuda, sest kogu maailmas jälgitakse hoolikalt seda, kes uudse ideega välja tuleb ning selle ka registreerib,” räägib firma omanik, ehtekunstnik Kärt Summatavet. Tema sõnul tagab Eesti seadusandlus piisavalt põhjalikult loova töö tegija õiguste kaitse, kuid loovisikud ise ei ole tihti teadlikud nendest võimalustest ega ka oma õigustest. Eeldatakse, et loomingut ja intellektuaalset omandit austatakse ning ei osata ette näha ohtu, mis võib juhtuda, kui keegi ületab hea tava piire.

Intellektuaalomandi vargusi toimub kõikjal maailmas palju, kuid Eestis tegutsevad loojad ise ei pööra Kärt Summataveti arvates piisavalt tähelepanu, mis on nende vaimne töö ja oskused üheskoos tegelikult väärt. Põhjuseid on selleks Eestis mitmeid, kuid eraldi väljatoomist väärivateks peab kunstidoktor ja EKA õppetooli juht neist kolme: esiteks, puudulikud teadmised oma õigustest ja intellektuaalomandi kaitseks loodud meetmetest ja seadusandlusest. Teiseks,  idee autori senine praktika piirdub vaid oma loomingu eksponeerimisega näitustel ja väiksemahulises tootmises. Ja kolmandaks,  idee potentsiaalsete kasutajate teadlik surve, et looja töö odavalt omandada ning selle eest õiglast hinda mitte tasuda.

Väike turg loob petliku kindlustunde

”Esimesel juhul tuleb põhjuste tagamaid otsida meie haridussüsteemist, kus alles hakatakse looja õigustele ja intellektuaalomandi turusuutlikkusele tähelepanu pöörama. Teisel juhul on põhjused seotud otseselt meie loomemajanduse valdkonna innovatsiooni potsentsiaali väärtustamise küsimustega,” selgitab Kärt Summatavet. Kuna enamusel loojatest puuduvad võimalused tööstusega koostöös tootearenduse ja tootmisega tegeleda, puudub ideedel ja uudsel toodangul laiem turg. Eesti turg loovtoodetele on marginaalselt väike, mistap   on olematu ka kokkupuude probleemidega, mis tekivad, kui hea idee muutub atraktiivseks ning tagab toote müügiedu.  Idee ja toode omakorda meelitavad ligi potentsiaalseid näppajaid.  ”Kui oma kogemuse põhjal on valus õppetund saadud, tekib väga kiiresti ka loojal vajadus idee kaitsmisega põhjalikult tegeleda,” ütleb kunstnik.

Kolmanda põhjuse tagamaad asuvad kunstniku sõnul väljaspool looja ateljeed või töökoda. Iga ettevõtja teab, et atraktiivne ja uudne disainilahendus on edu pant ja väärtuslik kapital. Kui Eesti ettevõtja on seni saanud oma kasumi välismaistele ettevõtetele allhanketöid tehes, siis ei taheta tootearenduse ja uute ideede-konseptsioonide loomisega kaasnevaid suuremaid väljaminekuid kuidagi aktsepteerida. Allhanketööde teostaja ei pea ise midagi looma ega loometeenust sisse ostma.  Kogu toodang tuuakse sisse tellijalt, kes loova töö tegijale on juba tasunud. Seetõttu on meil tekkinud olukord, kus idee autor, kellel on Eestis väga väike ring tootjatest tellijaid, peab alluma survele ning müüma oma intellektuaalse omandi kasutamise õigused ettevõttele võimalikult odavalt ja talle endale kahjulikult. Enamuses erialaliitudes ei ole loometööle kehtestatud Eesti oludele vastavat miinimumhinnakirja, mistõttu looja on väga ebamugavas olukorras ning enamasti allub survele. Alles hiljem kahetsetakse, kui ilmneb, milline on idee tegelik väärtus.  ”Tean mitmeid kohtulahendeid, kus ettevõtja poolt osavalt koostatud lepingute tõttu on looja jäetud ilma igasugustest õigustest,”  viitab Kärt Summatavet tegelikule olukorrrale.

Tellijad põiklevad tasumisest kõrvale

Kunstimaastikul on looja kaitstud autoriõigusega, kuid ettevõtluses ja kasumile orienteeritud tegevuses sellest üksi ei piisa. ”Mul on olnud juhtumeid, kus minu ideid on püütud minult luba saamata näpata. Neil juhtumeil ei suutnud ettevõtjad aga vajalikku kvaliteeti saavutada, sest alati on kasulik mõni nipp ka enda teada jätta. Õnneks ei saatnud neid ettevõtjaid edu, sest ühel puudus nutikas idee, mida minu leiutisega peale hakata, teisel aga ebaõnnestusid tehnilised katsetused ja tootmiseni ei jõutudki. Kuna olen oma leiutise registreerinud ning neid ettevõtjaid ei saatnud edu, lasin neil rahulikult toimetada  ega teinud oma õiguste kaitseks midagi – endal on kergem elada,”  valgustab kunstnik igapäevaelus ette tulevaid seiku.

Juhtus ka, et Kärt Summataveti atraktiivne idee käivitas suuremahulise tootmise, kuid tellija püüdis idee eest tasumisest kõrvale põigelda. „Töötasin välja ühe kujunduse idee kontseptsiooni ning kavandasin mitmeid kujunduselemente, teoseid ja tootekavandeid. Minust mööda minnes sõlmiti aga mitu lepingut ettevõtetega, kus tellija andis välja litsentse minu teoste kasutamiseks ja lubas kasutada minu teoseid mitmete teiste ettevõtete reklaamtoodetel. Minuga ei soostutud mõistlikku ja mõlemale poolele sobivat lepingut väga pikka aega sõlmima, ettekäändeks toodi mitmeid põhjusi. Kuna tootmisest, reklaamidest ja lepingute sõlmimisest mind ei informeeritud, siis nägin ühte oma teost alles juhuslikult. Seepeale võtsin tellija ja tootjaga ühendust ning palusin arvestada, et litsentsi andjal puudub igasugune õiguslik alus ja rikutakse minu õigusi. Sellise juhtumi puhul ei ole loojal muud võimalust, kui juba varakult palgata autoriõiguse alal kogenud vandeadvokaat või patendivolinik. Edaspidi olen olnud väga ettevaatlik ning arvestan, et ettevõtluskultuur ja võrdse kohtlemise tahe on erinevates riikides väga erinev,” toob kunstnik näite.

Kaubamärk kaitseb loojat

Kärt Summatavet on  registreerinud oma uudseid ideid disainilahenduse ja kasuliku mudelina, tal on kaks kaubamärki. „Enda ja teiste valusad õppetunnid ning väga head nõuandjad aitavad mul mõista, miks oma intellektuaalomandit tuleb kaitsta. Seetõttu olen loojana nüüd paremini kindlustatud ning võin julgelt sekkuda, kui minu omandit keegi loata hakkab kasutama. Looja kapital on tema teadmised ja oskused, mida ühendades sünnivad uued ideed, ” räägib kunstnik. Tema sõnul on  Eestis olukord seadusandlusega korras, kuid teadmised puuduvad nii loojatel kui ka loometöö ja tootearenduse ideede-kontseptsioonide kasutajatel.

Loojalt ideid varastades hoitakse justkui raha kokku, kuid seda ei ole peagi enam nii lihtne teha, sest loomemajanduse tänane situatsioon osutab selgelt neile valupunktidele, mida paljud kunstnikud ja disainerid on aastaid pidanud kogema. „Kuigi Eesti on väike ja loojat, kes hakkab oma intellektuaalomandit kaitsma, võidakse intriigide punumise ja mustamisega justkui karistada, siis lähim tulevik näitab kindlasti, et turul hakkab toimuma kiire korrastumise protsess. Looja vaimset tööd hakatakse rohkem väärtustama, sellele kujuneb välja õiglane hind, sest loometeenuse osutaja väärib õiglast kohtlemist,” loodab kunstnik.

Toetusvõimalused idee elluviimiseks

Olles otsustanud alustada ettevõtlusega, on sul juba täna võimalus taotleda erinevaid toetusi. Kindlasti ei tasu oma mõttest loobuda lihtsalt sellepärast, et pole piisavalt teadmisi või raha. Loomeettevõtjatele pakuvad toetavat keskkonda, koolitusi ja konsultatsioone inkubaatorid ja arenduskeskused. Kõrgkoolid ja erialaliidud korraldavad koolitusi ja jagavad nõuandeid loomeettevõtlusest. Investori leidmiseks ja projekti rahastamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Eelduseks on korrektselt koostatud äriplaan, mis peab tõestama ettevõtte jätkusuutlikkust.

Alustaval ettevõtjal on võimalik taotleda EAS-i kaudu järgmisi toetusi:
–    stardilaen on mõeldud alustavatele ja kuni kaks aastat tegutsenud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning FIE-dele. KredExi käendusega laenul on võrreldes tavalaenuga vähem riske.
–    stardi- ja kasvutoetuse programm ettevõtjatele, kes on valmis pakkuma toodet või teenust, mida turg vajab, kuid ei ole orienteeritud kiirele kasvule.
–    eksporditurunduse toetust võib taotleda äriregistrisse kantud äriühing tootearenduskuludeks, turu-uuringuteks, sihtturgude külastamiseks või turundusürituste korraldamiseks.
–    välismessitoetust saab taotleda Eestis registreeritud ekspordile orienteeritud äriühing, kelle omakapital vastab äriseadustiku nõuetele ning kellel on tasutud riiklikud maksud. Taotlejaks võib olla ka ettevõtlust edendav MTÜ või SA. – mina kirjutaksin need välja
–    mentorprogrammi eesmärgiks on pakkuda tuge alustavale ettevõtjale.
–    teadmiste ja oskuste arenguprogrammide raames viiakse läbi  koolitusi erinevates valdkondades.
Tallinna Ettevõtlusamet väljastab:
–    stardiabi eesmärgiga stimuleerida ettevõtlusega alustamist ning toetada ja arendada väikeettevõtlust Tallinnas;
–    messitoetust, toetamaks Tallinna väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate osalemist Eestis toimuvatel messidel, mis on suunatud ärikontaktide loomisele, uute turustuskanalite leidmisele ning müügi edendamisele, et selle kaudu toetada ja arendada väikeettevõtluse arengut Tallinnas.
–     
Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt loodud Kultuuri mobiilsusprogramm (2009 -2011) on mõeldud Põhja- ja Baltimaade loovisikute koostöö edendamiseks. Programm koosneb kolmest osast: kultuurikoostöövõrkude toetused, reisitoetused ja toetus ajutist töölähetust pakkuvatele asutustele.

EL-i kultuurikoostöö programm Kultuur ja programm Media (2007-2013) – nende programmide kohta vahendab infot, nõustab projektikirjutajaid ning abistab neid partnerite leidmisel ja taotluste esitamisel Eesti Kultuuri Kontaktpunkt.

EL-i struktuurifondidest toetuse taotlemiseks peab olema selge projektiidee. Projektis tuleb lihtsalt ja arusaadavalt väljendada eesmärk ja oodatavad tulemused (kellele ja missugust väärtust luuakse) ning tegevuskava (kuidas kavatsetakse projekt ellu viia). Seejärel tuleb leida raha taotlemiseks sobiv fond, valik sõltub projekti sihtrühmast. Kindlasti tuleb uurida, millistel tingimustel (nt konkursitingimused) saab raha taotleda ning jälgida, et projekt vastaks neile tingimustele. Selles etapis võiks kasutada maakondlike arenduskeskuste või EAS-i konsultantide abi. EL-i struktuurifondidest raha taotlemisel on nõutav omafinantseering, mille suurus oleneb konkreetse fondi tingimustest. Toetus makstakse välja pärast seda, kui projektikulud on tehtud.

Soovitused

–    Toetuste taotlemisel kasuta konsultantide abi.
–    Toetuse taotluse ettevalmistamisel analüüsi põhjalikult oma võimalusi ja vajadusi.
–    Loe väga tähelepanelikult toetusmeetme dokumenti.
–    Ära unusta, et pärast toetuse saamist tuleb tegelda ka aruandlusega.
–    Kaalu võimalust liituda loomeinkubaatori, loomemajanduskeskuse või loovklastriga.
–    Võimalusel kaasa oma projekti partnereid – üheskoos on kergem