Teame, et täna Eestis sellist reaalset interdistsiplinaarset loomemajanduse keskust ei ole, mis hõlmaks kõiki valdkondi, ning oleks ka füüsiliselt keskkonnana olemas.  „Tallinna linna jaoks on Kultuurikatel kindlasti väga oluline projekt loomemajanduse arendamiseks. Täna sellist jätkusuutlikku keskkonda ei ole ning juba asukoha mõttes toetab Kultuurikatel Tallinna merele avamise ideed,” arvas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Lennart Sundja.

„Meie üks suurimaid tugevusi on uue tehnoloogia kaasamine kõikidesse tegevustesse,“ lisas Kultuurikatla projektijuht Marge Paas. „Loome ajastule iseloomulikku struktuuri“.

Kultuurikatla Arenduskeskuse juhataja Elena Natale sõnul toimib Kultuurikatel tulevikus platvormina rahvusvahelisele koostööle kultuuri valdkonnas. „Kuna kasvasime välja Tallinn 2011 tegevuste baasilt, on meil laialdane kontaktvõrgustik ning tänu kogenud kollektiivile head eeldused edukaks tegevuseks. Kultuurikatel toimub kui arenduskeskus- meil on füüsiline keskkond ning kompetentsed inimesed. Alale tekivad lisaks äripinnad, kohvik ja teenustena pakume tulevikus näiteks võimalust muusikaproduktsiooniks meie pinnal,“ rääkis Natale.

„Kultuurikatel on sisuliselt kommunikatsiooni- ja arendusplatvorm kõikidele loomemajanduse keskustele, sh. muusika, teater, kunst ja eelkõige just koolituste ja kontaktvõrgustike näol, mis on vajalikud näiteks ekspordiks,“ avaldas Natale. Ka partnerite ring on lai- ülikoolid, kultuurimajad ja poliitikakujundajad, kellega soovitakse dialoogi hoida ja kasvatada.

Tegu on kultuurikilomeetri uue piirkonnaga, kuhu tekivad uued ärid ning uued võimalused lisaks juba tuntud Meremuuseumile ning Telliskivi loomelinnakule. „Asukoht soosib näiteks iseseisvaid kultuurituriste, mis on kindlasti üks uusi turismisuundi,“ lisas Paas.

Kultuurikatla ühendab ümbritseva keskkonnaga läbikäidav tee kultuurikilomeetri katuse all. „Planeeritud on kohvik, ateljeed, näitused, korraldada saab seminare. Pakutav hõlmab kõiki meeli- 360 kraadi ümbritseb Sind kunst!“ lisas Natale.

„Kindlasti tahame hõlmata ülikoole ja tudengeid oma tegevuses,“ rõhutas Paas. „Keskkond on vajalik produtsentidele ja manageridele, mitte ainuüksi loojatele endile. Lisame loomingule ka majandusliku aspekti,“ ütles Natale. „Raamid tapavad kreatiivsuse, seetõttu anname kõik vahendid iseseisvaks arenduseks. Abi ja nõu saab küsida konsultantidelt.“

Kindlasti saavad ettevõtmisest kasu festivalide korraldajad. „Loome professionaalse meediakeskuse ning pakume virtuaalset platvormi tugiteenusteks. Stuudiopinda tuleb meil lausa 500m2, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks,“ rääkis Paas loodavast festivalikeskusest.

Kogu projekt peaks plaanide kohaselt valmima 2013. aasta sügiseks. „Klantsasja kindlasti ei tule – säilitame tänase industriaalse keskkonna kuid paigaldame lifti ning lisame funktsionaalsust,“ lõpetas Natale.

Kuni Kultuurikatel lõplikult töövalmis on, saab pinnal külastada erinevaid kontserte, töötubasid ja isegi joogat teha. Jääme ootele!