Eva Leemet: Kuidas loomemajandusest kasu lõigata?

"Imestame pidevalt, et kuidas põhjanaabrid on suutnud oma elukeskkonda kujundada," räägib Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht.

Uhiuus Muusiikkitalo Helsingi südalinnas on viimane imetlust vääriv näide. Tulevikuplaanid linna sadamaala arendamiseks on aga kolossaalsed ning kahekümne aastaga, muutub rannajoon tundmatuseni: haljasalad, sillad mis ühendavad väikesaared linnaga ja eluruumid 20 000 inimesele!  Täna on see piirkond peaaegu sama trööstitu nagu Tallinna  Linnahalli ümbrus.

Arendusprojekti kandvaks jõuks ja piirkonna arengumootoriks on loomemajandus: loovalad, festivalid, suvekohvikud ja päikese energial töötav restoran.  Kõik see ja mitmed teised loovad tegevused tõmbavad magnetina ligi nii loomeinimesi kui ka linnakodanikke.  Järgmisel suvel teavad juba kõik, et seal sünnib elamusi ja aastate pärast tahavad paljud elada just selles piirkonnas, sest emotsionaalselt ollakse kohaga seotud.

See on vaid üks paljudest näidetest, kuidas loomemajandus loob väärtust, nii keskkonnale kui majandusele.

Loomemajandus muutub iga päevaga aina olulisemaks konkurentsvõime tõstmise allikaks, olgu selleks siis tooted või teenused, tuntus turismisihtkohana või mõnusa elukeskkonnana.

Eesti majandusel läheb hästi, Euroopa Liidus oleme üks kiirema majanduskasvuga riike.  Majanduse edukuse tagab eelkõige eksport,  mis viimasel ajal on pidevalt kasvutrendi näidanud. Kõik ettevõtluskeskkonda analüüsivad ja reguleerivad institutsioonid on rõhutanud vajadust kasvatada ettvõtete ekspordisuutlikkust ning selle toetuseks on loodud ka terve hulk toetusmeetmeid.

Loomemajanduse sisu täna enam pikalt seletama ei pea ja selle olemasolus ja vajalikkuses ei kahtle keegi.  Kui arusaadavad on aga erinevad loomemajanduse võimalused nii majanduse kui piirkondade arengu elavdamiseks, on veel küsitav.  Siinkohal olen veendunud, et parimaks õpetajaks on hea eeskuju.

Ikka ja jälle toome kõige lihtsama ja arusaadavama näitena disainerite kaasamise toote- ja/või teenuste arendusprotsessidesse ning täna juba ka ettevõtte juhtimistasandile.  Häid näiteid ei pea otsima kaugelt,  sest kõik on kuulnud Iitala (Soome) klaasist või IKEA (Rootsi) mööblist, kodusest majandusest tasub esile tõsta Balteco ja  Krimelte edusamme disainjuhtimise rakendamisel. Nimetatud ettevõtted on tuntud ja tunnustatud nii kodu- kui ka välisturgudel.  Kahjuks on Eestis aga vaid üksikuid häid koostöönäiteid, ettevõtted pole veel avastanud loomemajanduse võimalusi.

Loomemajanduse ja traditsioonilise ettevõtluse vaheline vähene koostöö ei ole ainult Eesti probleem.  Kahe majandusvaldkonna teineteise leidmine läheb vaevaliselt kõikjal.  Kaks eri keelt kõnelevat maailma võivad aga koostöös saavutada suurepäraseid tulemusi ja mõned riigid on siin märkimisväärset edu saavutanud. Ega ilmaasjata pole meie suuremate kultuuriobjektide arhitektuurikonkursse võitnud Taani arhitektid.

Missugused on need võimalused ja uued mudelid majanduses, tuleb jutuks rahvusvahelisel loomemajanduse konverentsil Tallinnas 19-21 oktoobrini.  Konvrents annab ülevaate parimatest praktikatest üle maailma, mida toetavad ekspertide nõuanded.  Eesti on tänu oma väikesele territooriumile ja kompaktsele infrastruktuurile kindlasti võimeline õppima teiste kogemustest ja mobiilselt õpitut rakendama.

Selleks, et loomemajandusest maksimaalselt kasu oleks, tuleb leida kõige sobivamad moodused ja teha otsuseid ka riiklikul tasemel, miks siis mitte teiste kogemusi eeskujuks võtta. 

Tegemist on täistekstiga. Samal teemal arvamusartikkel ilmus 13.10.2011 Äripäevas

---