Fotograafia kui loomemajandus
Olev Mihkelmaa kirjutab oma fotoblogis reedel lõppenud kolm päeva kestnud loomemajanduse konverentsist, kus kõlas palju olulisi mõtteid. Palju räägiti loomemajanduse koordineerimisest riiklikul tasandil ja kogukondades ning võimalikest tulevikuarengutest.
Loomemajandus on samasugune ettevõtlus nagu iga teinegi ja ei seisa eraldi muust äritegevusest. Loovate ettevõtjate, sealhulgas ka fotograafide äris on lisaks teistele tegevustele ka loomingulisuse mõõde. Samas on see lihtsalt lisaväärtus, kõik muu allub tavalisele äriloogikale ja turumajanduse seaduspäradele.
Pole mingit põhjust arvata, et fotograafe või teisi kunstnikke peaks mingil viisil eriliselt kohtlema ja nende tegevusele riiklikult peale maksma. Kunst on tore, kuid ilma targa äritegevuseta pole sellega tegelemine jätkusuutlik. Kui riiklikud struktuurid kedagi toetavad, on selle taga laiem idee, milles nähakse otsest või kaudset kasu riigi ja majanduse arendamisel. Keegi ei anna loomeinimestele midagi sellepärast, et nad on lihtsalt toredad ja ilusad.
Fotograafia on kunstiliik, mis toimib sarnaselt mistahes muu loominguga. Et fotokunstnik saaks enda ideid tipptasemel teostada ja samas võiks loometegevusest elatuda, on märksõnaks turundus. See mida teed, tuleb ka maha maha müüa. See mõte võib kunstniku hingele võõras tunduda, kuid ilma selleta ei saa tegutseda.
Kuidas teha kunsti, mis müüb? Mina näen kahte võimalust. Kas teha seda, mille kohta on teada, et see müüb või arendada välja enda eriline suund ja seda targalt turundada. Viimane tee on kindlasti raskem, kuid pakub kunstnikule kordades suuremat loomisrõõmu. Õnneks näitab praktika, et see on täiesti võimalik, kuigi nõuab uskumatult palju töötunde. Mis on edu hind, seda teavad vaid need, kes on edukaks saanud.
Fotograafia on teisi äritegevusi toetav kunstiliik. Tootmisettevõte võib luua väga innovatiivseid lahendusi, kuid nende esitlemiseks on vaja häid fotosid. Sama kehtib ka teiste loomemajanduse harude puhul, mis otseselt visuaalset meediat ei tooda. Loomemajanuduse kõik valdkonnad on omavahel seotud ja vajavad üksteist, samuti on see sektor tervikuna põimunud teiste majandusharudega, mis tema teenuseid vajavad.
Tuleviku võtmesõna on üha tihedam koostoo teiste loomeettevõtetega ja muude majandusharude esindajate vahel. Kõik on omavahel seoses, nende seoste leidmine ja kasutamine annab kõigile ettevõtetele lisaväärtust ja suurendab kasumit.
Intervjueeris Piret Potisepp
VAATA LISAKS:
Pildigalerii
Blogi, presentatsioonid ja materjalid
Artiklid eesti keeles
Videoklipp
President Toomas Hendrik Ilvese kõne
Veel artikleid:
- President Ilves avas rahvusvahelise loomemajandusele pühendatud konverentsi (19.10.2011)
- Loomemajanduse-teemalist konverentsi saab jälgida reaalajas! (18.10.2011)
- Eva Leemet: Kuidas loomemajandusest kasu lõigata? (18.10.2011)
- Eesti loomemajanduse areng vajab suuremat hoogu (14.10.2011)
- Film in Iceland - miks on Islandil hea filmida? (13.10.2011)
- Tallinna Ettevõtlusauhinnad 2011 tunnustasid kolme loomeettevõtet (07.10.2011)
- Kuidas kodustada loovust? (06.10.2011)
- Xenia Joost avab oma showkollektsiooni moenäituse Baltika Kvartalis (30.09.2011)
- Eesti-Ameerika Innovatsiooniauhind 2011 (30.09.2011)
- Loomemajanduskeskus toob ettevõtlusnädalale loovust ja noort kunsti (30.09.2011)
Viimati blogides
-
Mutrivabrikud
kirjutab Indrek Maripuu -
Ajahalduse tõhusaimad abimehed
kirjutab Selge Pilt - arukas ajajuhtimine -
Täna peaks brikett ära toodama
kirjutab Indrek Maripuu -
Kuidas tegutseda efektiivselt?
kirjutab Selge Pilt - arukas ajajuhtimine -
SA Innovel avaneb 21.mail taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”
kirjutab Projektieksperdi eurotoetuste blogi
Viimati lisatud
- Mai 1. uudiskiri
- Saksa Kevad: "Disain, loomulikult!" kataloog
- Loomemajandus: Jagatud kogemus 2
- Loov Eesti leht kevad/suvi 2012
- The Tallinn Manifesto – a Tool for Strategic Development across the Creative Economy
- Detsembri 1. uudiskiri
- Inglisekeelne trükis Creative Industries in Estonia
- UUDISED

Jane Oblikas: Me ei väida, et disaini rakendamine teeb ettevõtte üleöö edukaks, me väidame, et disaini oskulikult rakendavate ettevõtete majandusnäitajad on turu keskmisest 200% paremad. 









