Morethanshelters – Kunst, disain ja kriisikolded
Statistika järgi põgeneb maailmas iga minut konflikti eest kaheksa inimest. Kriisitsoone üle kümne aasta uurinud arhitektuuri- ja disainitaustaga sakslane Daniel Kerber otsustas oma teadmised põgenike heaolu hüvanguks ühendada ning lõi läbimõeldud taristuga varjendid.
UNHCR (United Nations High Commissioner for Refugees) andmetel lahkub oma elukohast igal aastal 40 – 40 milonit inimest. Daniel on põgenikelaagrite mitteformaalset infrastruktuuri uurinud üle ümne aasta ning enam kui 15-aastane kogemus on mehel arhitektuuri, disaini ja kunsti piirimailt.
Kunstniku ja disainerina on Danieli alati huvitanud erinevad ruumid ja inimesed, kes nendes ruumides elavad. Töötades installatsioonikunstnikuna reisis Daniel üle kogu maailma ja avastas piirkondi, kus ta tundis, et saab rakendada oma teadmisi ja oskusi inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Nii ta otsustaski end pühendada nende inimeste elamistingimuste parandamisele, kes on sunnitud lahkuma oma kodudest kas poliitiliste konfliktide või looduskatastroofide tõttu.
Mittetulundusühingu morethansheltersi looja kirjeldab ettevõtmist, mis panustab isiklikku, ühiskondlikku ja sotsiaalsesse arengusse. “Tegu on jätkusuutlikkusele pühendatud projektiga. morethanshelters on ettevõte, mis tegeleb varjendite välja arendamise ja tootmisega põgenikelaagrite ja teiste ajutiste asumite jaoks. morethanshelters-i unikaalsus seisneb selles, et varjendid on toodetud taaskasutatavatest materjalidest, neid on lihtne kokku panna, transportida ja uuesti kokku panna. Seejuures ei arenda morethanshelters-i tiim välja ainult varjendeid endid, vaid planeerib kogu laagri infrastruktuuri, nii et see vastaks piirkonna kohaspetsiifikale ning oleks võimalikult funktsionaalne ja mugav kohaliku kogukonna jaoks,” rääkis Daniel Loov Eestile.
Danieli sõnul võib konfliktipiirkondades töötamine kujuneda tõeliseks väljakutseks kuna seal põrkuvad kokku erinevate gruppide ja organisatsioonide huvid. “Tuleb arvestada seal elavate inimeste vajaduste, humanitaarorganisatsioonide ja kohaliku valitsuse nõudmistega. Silmas tuleb pidada ka seda, et ühes laagris võivad koos elada erineva kultuuri- ja religioosse taustaga inimesed,” selgitab Daniel. Otsides vastust küsimusele, kuidas saab luua jätkusuutlikku disaini eimillestki, on Daniel ja tema meeskond saanud inspiratsiooni kohalike inimestelt ja nende traditsioonidest. “Peame õigeks hällist-hälli (cradle-to-crade) printsiipi, kus me ei muuda olukorda mitte natule paremaks, vaid teema algusest peale asju õigesti. Kasutame kohalikku tööjõudu, puhast energiat ning meie tarbimisahel ei lõpe otse prügimäel,” lisas ta.
Projekti edukust tõestab koostöö paljude Saksamaa ja rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonidega (Doctors Without Borders, Habitat for Humanity, THW). Kuigi nimetatud organisatsioonid on morethanshelters-i peamised kliendid, suhtutakse nendesse eelkõige kui partneritesse, kellega koos jõutakse parimate lahendusteni. “Ettevõtte edu seisneb selles, et morethanshelters ei müü ainult tooteid, vaid ka know-how-d selle osas, kuidas juhtida kultuuridevahelisi protsesse ja planeerida elutegevuseks vajalikke ajutisi rajatisi,” arvab Daniel. Nii on morethanshelters-i klientide ring hulga laiem kui puhtalt humanitaarorganisatsioonid. Sellel aastal tehakse koostööd näiteks Roskilde muusikafestivaliga, kelle jaoks disainitakse välitelgid. Danieli sõnul on selline koostöö vajalik aga eelkõige selleks, et peale toote müüa ka sellega kaasaskäivat lugu. Nii on võimalik leida uusi sponsoreid ning tõsta inimeste teadlikkust sotsiaalse ettevõtluse ja humanitaarse abi osas kriisikolletes.
Fotod: http://morethanshelters.org/
