Disainibuldooser tõestas, et teadlik disaini kasutamine kasvatab käivet ja loob lisandväärtust.
Eesti Disainikeskuse ja EASi ellukutsutud kaheaastane Disainibuldooseri pilootprojekt oli tulemuslik, osalenud ettevõtted kasvatasid käivet, leidsid uusi turge ja muutsid hangitud teadmiste toel nii tegevuspõhimõtteid kui ka tooteportfelli.
Disainibuldooseri raames hankisid kaks aastat teadmisi ja arendasid end kümme ettevõtet – Tallinna Sadam, Baltika, Datel, Sorainen, Elvior, Alpaka, Meiren, Proekspert, Wendre, Regio. Disainikeskus pani ettevõtted paari kümne disainijuhiga – Jukka Haltunen, Jannus Jaska, Monica Järg, Markko Karu, Margus J. Klaar, Ionel Lehari, Martin Pärn, Janno Siimar, Joel Volkov – , kes ettevõtetes arendustegevust juhtisid. Projekti eesmärgiks oli läbi disaini teadliku kasutamise luua väärtust inimesele, keskkonnale ja ettevõttele. Kogu programmi juhtivkoolitaja oli Richard Eisermann Suurbritanniast.
Eesti Disainikeskuse juhi Jane Oblika sõnul oli Disainibuldooser tulemuslik, ehkki esialgne ootus, kui kiiresti tulemused ellu viiakse, oli tegelikkusest optimistlikum. Samas oli Oblika hinnangul projektis osalemine ettevõtete jaoks ootuspäraselt omalaadne katalüsaator ja andis uue hingamise. “Hea
näide on Tallinna Sadam, kes nüüd vaatab oma arendusi läbi inimkeskse vaate ja on alustanud koostööd disainibürooga Disainiosakond Vanasadama ala viidanduse loomiseks. Aitasime väikeettevõtte Alpakat positsioneerida luksusbrändiks, kasvatades eelmine aasta käivet 18%. Täna muub Alpaka oma tooteid premium-hinnaga, toodete väärtus lõppkliendi silmis on kasvanud
oluliselt. IT ettevõte Proekspert koges, et läbimõeldud disain muudab täiel määral kliendile pakutavat lahendust, koos sellega on muutunud meeskonna mõttelaad ja organisatsiooni ülesehitus,“ selgitas Oblikas.
“Eesti majanduse peamine väljakutse peitub selles, kuidas minna kuluefektiivsest allhankijast järk-järgult üle kallima ja keerukama töö peale. Just siin peab disain saama üheks kandvaks vaalaks. EAS toetas Disainibuldooseri projekti eesmärgiga aidata ettevõtetel läbimõeldud disaini kasutusega jõuda uute, inimeste vajadustest lähtuvate toodete ja teenusteni. Nutika disaini kasutamine loob väärtust ja kasvatab pikaajaliselt ettevõtte äri ja konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel,” ütles EASi juhatuse liige Martin Hirvoja.
Proeksperdi juhi Katariina Tähe hinnangul sai nende firma kogemuse, et disaini läbimõeldud kasutamine on pika vinnaga, süvenemist nõudev ettevõtmine: “Üle öö tulemusi ei sünni, kuid kannatlikkus tasub kuhjaga ära. Disainibuldooser oli väga vajalik, et teooria, kuidas loovalt ja inimkeskselt äri arendada, praktilisteks tegudeks teha, “ lisas Täht
Üks Disainibuldooseri disainijuhtidest, Martin Pärn usub, et EASi rahastatud piloot andis osalenud ettevõtetele uued tööriistad ja aitas maandada riske: “Disainibuldooseri sarnased projektidaitavad ettevõtte tegemisi muuta inimestele arusaadavamaks ja ihaldusväärsemaks – just see annab parema äritulemuse,” usub Pärn.
Eesti Disainikeskus koos EASiga kutsusid Disainibuldooseri ellu eesmärgiga aidata läbimõeldud disaini kasutusega jõuda uute, inimeste vajadustest lähtuvate toodete ja teenusteni, mis loovad väärtust ja kasvatavad pikaajaliselt ettevõtte äri ja konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.
Disainibuldooseri programmi eelarve oli 410 tuh €, ettevõtmist rahastas EASi kaudu Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
