Oma tegevuses hoo sisse saanud tegijad ei ole kuhugi kadunud, neid ootavad üha uued väljakutsed ja see annab hea ja turvalise tunde, et Eesti muusikaekspordi suunal on tekkinud teatav järjepidevus ja asi aina areneb. Uute taotlejate hulgas on nii väga tugevaid projekte kui ka neid, kel oma tegevuse selgitamine projektivormis puudulik. Samuti leidub ka muidu asjalikke projekte, mis aga eksporditeema alla hästi ei kvalifitseeru. Endiselt jäid sõelale taotlused, mille tegevused olid läbimõeldud, millel oli selge tegevuskava, eesmärgiga laiendada väliskontakte. Võrreldes eelmise korraga oli tugevaid ja süsteemse lähenemisega projekte kahjuks vähem.

Sarnaselt kevadisele eksporditoetuste voorule torkasid taas silma need samad, täna juba suured tegijad, kelle suhtes tekkis toetuse jagamisel kohene üksmeel. Kogu voorust jäi aga üldiselt läbi kõlama fakt, et liiga palju on lahtimõtestamata tegevust ja nö ehku peale taotlemist, mida on seetõttu väga raske toetada. Samas on palju loovat ja lennukat mõtlemist, mis vajaks nüüd korralikku seadmist ja vormistust. Osad täne veel mitte küpsed ideed leidsid ka toetamist just idee- ja taotleja potentsiaali pärast, loodame aga näha lähitulevikus nende ideede mõõdetavat edasiarengut ja tulemusi. Et tõsta tulevikus ekspordiprojektide taset, soovitaksin kõikidel ekspordiplaani koostajatel mõtestada lahti eelkõige just endi jaoks viis olulist küsimust: mida teha, miks teha, kuidas teha, millal teha ja kus teha? Kui need küsimused saavad selgeltmõistetava mõttega vastatud ning vastavad turu nõudmistele, siis ma ei näe takistust eduka ekspordi teostamisel.

Raha said kolm tugevat – Draakonid, TMW ja Metsatöll – mis moodustab 50% kogu EME jagatavast fondist. Kui raha oleks rohkem, annaks rohkem, aga mis jääb siis teistele? Kes on teised? Kas uustulnukad ei saagi või peaksid veidi rohkem oma plaane avama ja läbi mõtlema. Kohati tundub mulle, et EME on koht, kuhu kirjutatakse taotlus selleks, et äkki saab toetust (“mul üks tuttav sai!”). Ma arvan, et seekordne jagamine, kus kogu summat ei olnud vöimalik ära jagada, kuna sobilikke kandidaate lihtsalt polnud, on märk sellest. Jätkuvalt on ennast üles andnud riikliku toetusega projektid – palun ärge tehke seda –, kui Kultuuriministeerium on teile juba eraldanud raha, siis te pole oma projekti neile piisavalt selgitanud. Aga EME on mõeldud ikkagi rohkem indidele, kes riigilt ei saa midagi. Kevadel loodetavasti kuuleme midagi uut!

Hindan kõrgelt jätkusuutlikke ja reaalseid tomivaid projekte, millest tõstakisn kindlasti esile Ewert and the Two Dragonsi, Metsatölli ning Tallinn Music Week’i töid ja tegemisi Eestis tehtud muusika maailmale tutvustamisel. Hea on näha reaalseid tulemusi kus Eesti Muusika Ekspordi panust on kasutatud sihtotstarbeliselt ja läbimõeldult.

Ambitsiooni ja talenti jätkub meie muusikutel kindlasti kuhjaga ja see on vägev, kuid kõige rohkem annab tunda strateegilise mõtlemise ja planeerimise vajakajäämine, mis on eelduseks igale edule. Liiga palju on taotlusi stiilis “andke raha, siis me vaatame”, ilma reaalselt läbimõeldud sammudeta.

Kuna MTÜ Eesti Muusika Ekspordi eksporditoetuste programmi rahastab Eesti Autorite Ühing, tuleb äärmiselt vastutustundlikult ja heaperemehelikult suhtuda autorite teenitud raha investeerimisse. Seega otsustasime konservatiivsema stsenaariumi kasuks ja toetame ainult neid projekte, millel on tõesti selge ekspordipotentsiaal, läbimõeldud pikemaajalisem tegevuskava, kinnitatud tegevusplaan koos eelarvega ja tugev meeskond. Seda enam on hea meel, et meil on tekkinud mõned püsivad tõsiseltvõetavad muusikaettevõted ja ettevõtmised, mille suhtes on kindlus, et nende professionaalne tegevus aitab eesti muusikat välisriikides oluliselt kuuldavamaks ja nähtavamaks teha.