Kus on porgand? Klubiõhtute hooaja kokkuvõte
2011. aasta kevadel korraldas Loov Eesti kuus klubiõhtut pealkirjaga „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks oli tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida.
Klubiõhtute seerial on ühe õhtu jooksul olid fookuses kahe loomevaldkonna esindajad, mõlemat esindas kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osales loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada. Paneeli juhtis Märt Treier.
Millised teemad olid teravaimad?
Läbi kuue arutelu kumas läbi osalejate hoiak ja valmisolek valdkonnaüleseks koostööks, mille ühene koordineeriminet aitaks parimaid tulemusi saavutada. „Integratsioonipunktide leidmine on täna väljakutse kõikide alade esindajatele, kuid just seal peitub võimalik võti,“ sõnas näitleja Guido Kangur. Tihtipeale ei ole loomemajanduse valdkonnas ainult põhitegevusega võimalik omatulu teenida, appi tulevad siinkohal teised kunstiliigid – korraldatakse näitusi, teatrietendusi, konverentse. „Nii muuseumid kui ka raamatukogud võitlevad inimese vaba aja eest,“ rääkis Eesti Kunstimuuseumi direktori Sirje Helme. Lisaks koostööle on oluline väärtustada oma loo rääkimist: “Tähtis on rõhuda inimeste emotsioonidele,“ lisas ta.
Projektipõhine lähenemine on probleemiks nii mõnestki loomemajanduse valdkonnas. Mitmeid valdkonnaprobleeme lahendaks pikaaegne läbimõeldud ning eesmärgistatud tegevuskava koostamine riiklikul tasandil, arvasid filmi- kui ka arhitektuurimaastiku esindajad. „Linnapilt on riigi visiitkaart,“ arvas arhitekt Karli Luik, rõhutades terviku planeerimise olulisust.
Kultuuriinimesed nõustusid ühel meelel, et praegune õigusruum sponsorluseks on korraldatud ebamugavalt ning ebaõiglaselt, rakendades annetustele erisoodustusmaksu.
Produtsentide vähesuse temaatika tõusis ka seekordsetel koostööpaneelidel mitmeid kordi teemaks. „Vaja on valdkonnaüleseid koolitatud produtsente,“ arvas Raul Rebane. „Kohalike olude tundmine on suur väärtus,“ tõi Siim Raie välja asjaolu, miks igas valdkonnas ka Eestis koolitatud produtsent hätta võib jääda.
„Üheski Eesti ärijuhtimise kavas ei ole ekspordiaineid ning ekspordijuhte ei koolitata ühelgi tasandil,“ pidas Raie suureks probleemiks. Samas on hakatud koostama ühiseid, üksteist toetavaid, valdkondadeüleseid õppekavasid. Ragnar Sass kiitis Viljandi Kultuuriakadeemia magistriprogrammi, kus on ühendatud disaini ja IT erialad. Urmas Kõiv ja Anu Tali rõhutasid mõlemad, et ka eksportides tasuks teha koostööd ning ühe eduka artikliga koos ka teisi Eestit iseloomustavaid ettevõtmisi tutvustada.
Mida arvasid külastajad
Üritusteseeria lõpus palusime osalejatelt ka tagasisidet. Tagasisideküsimustikule vastas 27 inimest, kellest pea pooled (44%) tegelesid loomeettevõtlusega, kolmandik (33%) olid loovisikud, 18% lihtsalt teemast huvitatud ning üks külastaja oli tudeng.
Meil on rõõm tõdeda, et klubiõhtu vastas enamike külastajate ootustele- viiepallisüsteemis oli keskmine hinne üritusele 4,1. Ürituste formaadiga jäädi samuti üldjoontes rahule – keskmine hinne 4,4. Moderaatori tööd hinnati külastajate hinnangul keskmise hindega 4,2.
Tagasisidest kumas läbi arvamus, et teemad olid väga huvitavalt valitud ning üritus oli silmaringi ja teiste loomealade mõistmise mõttes igati avardav. Kiidusõnu pälvis ka moderaator. Osalejad arvasid, et loomemajanduse valdkonnasisesed diskussioonid on ääretult vajalikud ning sarnaste üritustega võiks ka edaspidi jätkata. Klubiõhtu andis loomeinimestele hea võimaluse omavahel kokku saada. Aeg on teha ettepanekuid, olla valmis koostööks ning huvituda asjadest enda erialast väljaspool.
Korralduslikust aspektist võib üritusteseeria lugeda hästi kordaläinuks- kiideti Oot-Ooti ja viisakat teenindust. Ruum oli külastajate hinnangul mõnusalt hubane, kus tekkis sümpaatne ja mugav tunne. Eraldi tähelepanu pälvis ka teemakohane porgandimahl.
Et tulevikus veel paremini üritusi korraldada, ootasime ka osalejate kriitikat ning ettepanekuid. Mainiti ära, et oleks enam võinud rääkida kahe valdkonna otsesest koostööst ning kokkupuutepunktidest, samuti soovitakse kuulda valdkondadest võrdlevas kontekstis – kuidas on olukord Eestis ja kuidas Euroopas ja mujal maailmas samu probleeme lahendatakse. Pakuti ka uusi teemasid edaspidiseks aruteluks, sh. teadustöö vs kunst, vabakutseline vs. kontoritöötaja, avalik linnaruum, -mööbel ja valgustus; geobioloogia ja arhitektuuriline planeering.
Mitme külastaja sõnadest kumas läbi suurem huvi disainiteemade vastu. Rohkem sooviti kuulda infot disainprojektide õnnestunud või ebaõnnestunud realiseerimisest majanduskriisi ajal Eestis ja välismaal.
Loov Eestil on hea meel kuulda positiivset tagasisidet ning loodame valdkondadeülese koostöö teemadel ka tulevikus porgandiseid üritusi korraldada!
