Kui pargipingil saab istuda, siis muu polegi tähtis?
Nii kaua kuni riigihankega tohib tellida autorist mööda minnes samaväärset mööblit ja võidab kõige odavam, jätkub Eestis väliruumi mööbli juhuslikkus ja kopeerimine.
Intellektuaalne omand pole kunagi olnud tähtsam kui nüüdisajal, autoriloomingut pole eales väärtustatud rohkem kui praegu. Sooviga kaitsta loojat ahnete korporatsioonide eest tahetakse tsenseerida internetti, sh ähvaradatakse, et kaob suurem osa Youtube’i sisust. Laste huvikoolidelt nõutakse tuhandeid eurosid muusika kasutamise eest, koolikontserditel kasutatava heliloomingu eest tuleb samuti autoritasusid maksta. Vastu on võetud seadusi, kohandatud direktiive, välja antud regulatsioone ja määrusi. Ühest küljest kaldub ülereguleerimine ebamõistlikesse kitsendustesse, teisalt on endiselt loomevaldkondi, kus valitseb tugevama õigusega metsik lääs, kus üht ideed on võimalik lõputult kopeerida ja kleepida, ilma et keegi midagi ette võtta saaks. Näiteks vohab segadus väliruumi mööbli disainis.
Loe edasi ajalehest SIRP.
Pilt: Üks tänav, kaks pinki – ühe avaliku ruumi objekti raames, mille kohta teoreetiliselt võiks olla üks projekt, on kasutatud sarnaseid, kuid tegelikult erinevaid pinke. Linnamööbli osas puudub tihti terviklikkus ja loogika. Põhja puiestee – Kopli tänav Tallinnas; Merle Karro-Kalberg.
