Sihtasutus Pärnumaa Turism ja Pärnu linnavalitsuse arenguteenistus töötavad välja uudset lähenemist linna vaatamisväärsustele, mille eesmärk on tutvustada linlastele ja turistidele suvepealinna eri vaatenurkadest.

Uuest voldikust saab lugeda lühitutvustust nelja jalutusraja kohta ja infot, mida selles kohas võib ette võtta või tasub tähele panna. Samuti on kirjas jalutusteede ääres paiknevad 30 kohvikut.

Jalutuskäik  Pärnu ajaloolises kesklinnas juhib uudistaja siinsete olulisemate arhitektuuriobjektide, kirikute ja mälestusmärkideni, mis jutustavad Pärnu lugu peamiselt barokse kindluslinna ajast alates.

Olev Siinmaa loomingule pühendatud jalutusrajal kulgeja tutvub Eesti funktsionalistliku arhitektuuri tippnäidetega, marsruudil on 13 Siinmaa projekteeritudobjekti Pärnu rannahoonest villade ja koolihooneteni.

“Supelsaksa rajal” pannakse rõhku kuurortide arengu, mereranna, promenaadi ja parkidega seotud vaatamisväärsustele.

Kõige rohkem on seni jalutusteedest tähelepanu äratanud 16 loomingu- ja käsitööga seotud peatuskohta ühendav “Loomerada” ehk Pärnu loomering. “Pärnu loomering ühendab avatud kunsti- ja käsitöökodasid, muuseume, kontserdisaale ja galeriisid,” seletas Pärnumaa Turismi
juht Kaire Uus. “Selle eesmärk on tuua kesklinna nii kohalikke elanikke kui linnakülalisi ning pakkuda neile isetegemis- ja loomisrõõmu,
naudingut kultuurist, kunstist ja käsitööst igal aastaajal. Kõik see väärtustab kesklinna, aitab vähendada külastatavuse hooajalisust
ning haarab kaasa paljusid sihtgruppe. Sellest võiks saada hea pereturismitoode, mida Pärnul siiani eriti pakkuda pole.”

“Loomerada” algab turismiinfopunktis, kuhu iga turist potentsiaalselt satub, järgnevad linnakodaniku maja, Maarja-Magdaleena gild, Punase torni klaasikoda, kontserdimaja, Endla teater ja teatrigalerii, Keskraamatukogu, Venuse bastioni sepikoda, Maripoti keraamikakoda, Vuhti galerii, Kunstikool, Uue Kunsti Muuseum, Kunstnike Maja, Villa Altis, Pärnu muuseum ja Lydia Koidula memoriaalmuuseum.

Loominguga seotud põnevate kohtade ringiks liitmise mõtte autorid  on Punase torni galerii ja klaasikoja pererahvas Leili Kokk ja Jüri Soo.
“Loomeringi idee tekkis kolm aastat tagasi kui hakkasime Punases tornis Pärnu käsitöölisi koondama,” meenutas Kokk. “Sündis Maarja-Magdaleena gild ja üks asi arenes teisest. Ideega haakujad on kaasa toonud oma mõtteid ja ettepanekuid, koos on kergem reklaami teha ning märgatud saada. Loomeettevõtjate Ühine eesmark on pakkuda nii kohalikele kui turistidele huvitavaid vaba aja veetmise võimalusi.”

“Loomeraja” igast punktist leiab külastaja infomaterjali raja ülejäänud galeriide, käsitöökodade ja kultuuriasutuste kohta. Koka sõnutsi on loomeringi tutvustavad voldikud leidnud väga elavat vastukaja, positiivselt on üllatunud majutusettevõtjad, kes ootavad koostööpakkumisi.

Edaspidi on plaanis loomeringi punktid tähistada vastavate viitadega, et need linnapildis paremini silma hakkaksid. Koostöömõtteid arutatakse Haapsalu linnaga, mis samuti on rikas kunstigaleriide, töötubade ja jalutusradade poolest. “Saaksime Pärnu külastajaid Haapsallu suunata ja vastupidi,” loodab Uus tulevikku vaadates. “Tänu eri toetusmeetmetele loomemajanduse vallas, kuhu kuulub loometurismgi, on Eestis viimasel ajal see sektor tublisti arenenud, Tartus on loodud näiteks loomekeskus, Tallinnas disainikeskus. Pärnu paneb oma loomeringi kontseptsioonis rõhku just osaluselamusele ehk elamusele, mille külastaja saab isetegemisest ja – kogemisest, mitte vaid vaatlemisest- jälgimisest.”

Täismahus artikkel Pärnu Postimehes 21.10.2020
Autor Karin Klaus