Ristmeedia: cool, fancy ja kõikidel võimalikel platvormidel

01. juuni, 2012

crossmediaMeedia kasutajad muutuvad, seega peab meedia sisu pakkumine ka muutuma, leiti 30. mail Balti Filmi- ja Meediakooli ning Loov Eesti korraldatud ristmeedia uusimaid trende käsitleval seminaril.


„Uuringud näitavad, et 20 % alla 7- aastaseid oskavad kasutada appe, aga 10% ei oska oma kingapaelu siduda. Ilmselgelt peab meedia oma kasutajate soovidega kaasa liikuma,” ütles Mika Rahkonen, Soome Yleisradio Internetikanalite juht. Tema sõnul ei oska enamus uudistekanaleid pakkuda sisu alla 40-aastastele. „Eri vanusegruppide vajadusi tuleb arvestada ning teha kasutamine väga lihtsaks ja samas põnevaks,” ütles ta.

Internetilehe  puhul tekib kasutajal  küsimus – kas on siin midagi, millele kulutada 5 min minu ajast, midagi, mis teeb minu päeva paremaks – uudiseid ja midagi muud lahedat. Sisu tuleb osata pakkuda mitmetel platvormidel ja formaatides, sest kasutajad veedavad palju rohkem aega näiteks mobiilis, tahvelarvutis jms. „Kui pakud sobivalt kujundatud sisu, saad ka tahvelarvutite kasutajad oma uudiseid lugema,” viitas Rahkonen.

Uudistes  on palju  sisu, mida ajakirjanikud reguleerida ei saa.  Rahkonen on veendunud, et ajakirjanikud peaksid diskussioonist osa võtma, siis saab ainest ka ajakirjanduslikeks lugudeks.

„Ega me veel täpselt ei tea, mis veebis töötab – , infograafika, andmete visualiseerimine – katsetame kõike,  mis aitaks inimestel ainet paremini mõista. Tuleb meeles pidada, et ka ebaõnnestuda on OK,” rõhutas Rahkonen.

Uued platvormid ja uutmoodi sisuloome esitab uued nõudmised ka töökorraldusele ja töötajatele. Meedia on seni töötanud traditsiooniliselt, nüüd on vaja protsessid ümber korraldada. „Fast and fancy” tegijate kõrval peab töötama ka pikaajalisem veebi arendustiim. Nüüd vajatakse graafilisi disainereid, veebiarendajaid, ajakirjanikud peavad süviti mõistma, kuidas internet töötab ja suutma ise pakkuda sisu erinevatele formaatidele. Neile on Yleisradios abiks näiteks veebi stiiliraamat, mis kirjeldab, mis tüüpi uudis mida sisaldab ja mis on sellele lisatud. Online toimetused ei saa tänapäeval enam eraldi olla, sest kõik teevadki sisuliselt internetti.

Kui lehel on kvaliteetne interaktiivne sisu, pikeneb veebilehel olemise aeg kordades. „Ka valimiste jälgimist saab teha meelelahutuslikuks jäädes samas informatiivseks,“ tõi Rahkonen näite, kuidas Soome presidendivalimisi sai animeeritud suusavõistlusena kujutada.

Samad probleemid on laual ka Eesti Rahvusringhäälingul. ERR on panustanud mobiili ja Facebooki -appidele, teinud oma kodulehe mobiilis vaadatavaks, veebist saab jälgida saadete otseülekandeid ja neid ka hiljem vaadata.

„Enam, ei ole pakkujaid ja tarbijaid, nüüd tahab auditoorium ise uudiste loomisel kaasa lüüa. Lisaks saatele käib sisuline arutelu FBs, vaatajad juba dikteerivad, kuidas asju teha. Inimene tahab saateid vaadata siis, kui talle sobib, seega on salvestused väga olulised,” rääkis ERR Internetiportaalide peatoimetaja Laur Viirand.  ERR püüab tähelepanu sellele, et nt mobiilis ei saa pakkuda sama pikka ja samal moel üles ehitatud uudist kui paberlehes. „Tänapäeval on uudislugu protsess- päeva jooksul uudis muutub ja areneb, kriteeriumid muutuvad,” kirjeldas Viirand.

Indrek Ibrus Tallinna Ülikooli  Balti Filmi- ja Meediakoolist selgitas, et uus aeg nõuab  ka teistsuguse ettevalmistusega  inimesi. TLU valmistab neid erinevate partneritega koos ette nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. „Integreeritakse ettevõtlust, IT juhtimist ja sisu loomist multiplatvormidele. Vanasti ei olnud näiteks levitamine filmiprodutsendi õppekavas. Praegu teeb kanalite paljusus võimalikuks lihtsa levitamise ja produtsendid saavad sellega nüüd ise tegeleda,” tõi ta näiteks.

Rääkides Põhjamaade mänguturust, rõhutas Nordic Game Program tegevdirektor Erik Robertson, et Põhjamaades on olemas kõik oskused, ressursid jne, kuid Põhjamaade mängud ei ole odavad. Põhjamaade mängutootjad on koondunud Nordic Game  Programi alla ja koos ollakse maailmas tootmismahtudelt Jaapani ja Kanada järel kolmandal kohal. Siiski pole võimalik vaid oma turgudele mängudega kasumit teenida, eduks on vaja jõuda globaalsele turule.  Samas ei kontrolli turgu enam seni valitsenud suurtegijad  ja võimalusi on märksa enam, kuigi turg on fragmenteeritud ja fänne kõigile ei jätku.

Robertsoni sõnul on mängutootmises arendus, produktsioon ja tootmine segunenud , mistõttu keegi ei saa vaid ühe teemaga tegeleda.  Ta rõhutas, et teiste valdkondadega koostöö on elutähtis. „Põhjamaade mängutootjad olid eriti uhked lastele suunatud mängude kõrgekvaliteedilise sisu üle, aga keegi maailmas ei teadnud sellest. Filmil ja televisioonil oli ligipääs üleilmsele turule, kuid mängutootjad ja filmitootjad ühist keelt ei osanud.  Mängutootjad teadsid üht-teist filmitegemisest kui mitte vastupidi. Filmiloojad tuli tuua lähemale mängudele,” kirjeldas ta olukorda. Selleks alustas Nordic Game Program ristmeedia töötubadega oma iga-aastastel mängutootjate konverentsidel.

Dr. Renira Gambarato, TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolist rääkis ristmeedias kasutatavate lugude eripäradest:”Ristmeedias peab lugu olema laiendatav, kasutatav eraldi meediates eri moel  ja sõltumatult, sealjuures integreeritult. Iga platvorm annab loole oma lisaväärtuse. Kommunikatsioon peab juhtima kasutaja ühest kanalist teise  ja lood peavad olema kaasavad.” Huvitavamatest näidetest tõi ta esile rides.tv –esimese ristmeedia televisiooni, teleseriaali „13th Street“, mis kasutas fännide kogumiseks kõiki ristmeedia vahendeid ja Microsofti otsimootori Bing kampaaniat

http://www.youtube.com/watch?v=fnVZTBuzxP4&feature=results_main&playnext=1&list=PL4B4A7EC1C437A862

Seminar toimus Tallinna Ülikooli Balti Filmi-ja Meediakooli eestvedamisel koostöös Loov Eesti ja Põhjamaade Ministrite Nõukoguga .