Mis vahe on kaitsel ja kogukondlikul vastupidavusel?
Mis vahe on kaitsel (resistance) ja kogukondlikul vastupidavusel (recilience)? Selle vahe tegi meile Läänemere Kultuuripärlite kohtumisel Poolas, Plockis, selgeks Aldo Vargas Tetmajer, kes juhib URBACT rahvuslikku kontaktpunkti Poolas.
Ta tõi lihtsa näite : Kui jõe äärde püstitatud müürid on kaitse üleujutuse est, siis teisel pool müüre rohealad aitavad veel taanduda, kui see ikka üle müüri tuleb. See ongi vastupanuvõime – võime kokku hoida ja taastuda, kui midagi juhtub.
Kohtumisel kuulsime inspireerivaid lugusid, kuidas Pärlid on kasutanud kultuuri oma kogukondade ühendamisel. On korraldatud üritusi nooretele, taastatud mahajäetud hooneid kogukonnakeskusteks, kaasatud kohalikke oma linnaplaneerimisse jne. Kui elanikud saavad ise kaasa lüüa, tutvuvad omavahel ja töötavad koos ühe eesmärgi nimel, siis on ka nende vastupanuvõime kriisidele suurem. « Aktiivsus ei tähenda väljuhäälsust, vaid kaasalöömist, » ütles Ola Jacobson Helsingborgist.
Läänemere Kultuuripärli, Peipsiääre valla, lugusid jagasid turundusjuht Liis Lainemäe ja vallavanem Piibe Koemets. Liis rääkis Kodavere murraku säilitamise olulisusest ja noorte entusiasmist sellega tegeleda. Piibe tutvustas plaane Kallaste linna elavdamiseks ja linnakeskuse väljaehitamiseks koostöös kohalike elanikega.
Liis Lainemäe: “Oli meeldiv kohtuda inimestega, kellega seni vaid üle ekraani oled ideid vahetanud. Eks kõige suurem väärtus sellistel üritustel ongi tutvumine teiste inimestega oma valdkonnast. Ja aru saamine, et kõigil on sarnased mured ning kõik otsivad neile lahendusi.“
Eriti emotsionaalseks kujunesid lood Ukrainast – kuidas hoida oma kultuuripärandit ka okupeeritud aladel, kuidas põgenikud säilitavad oma kultuuri ja rajavad uusi kogukonnakeskusi turvalisemates piirkondades.
« Me oleme tugevad, me ei vaja ainult humanitaarabi. Meil on palju, mida saate meilt õppida,» rõhutas Tetyana Semchuk, Ukraina Rivne piirkonna riiklikust administratsioonist.
