Ragnar Siil: Eesti kultuuripoliitika arengusuunad 2020 koostatakse koos kultuuriavalikkusega

25. juuli, 2011

altVabariigi Valitsuse tegevuskava näeb ette Eesti kultuuripoliitika põhialuste uuendamise, milleks on kavas koostada kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020. Kultuuriministeerium on endale võtnud ülesandeks koos kultuuriavalikkusega panna 2012. aasta lõpuks kokku alusmaterjalid, mis esitatakse seejärel Riigikogule. Tänaseks on eeltöö selles osas ka alanud.

„Arengusuundade koostamise koordineerimiseks on kultuuriminister moodustanud juhtrühma, kuhu kuuluvad Eesti Kultuuri Koja esindajad Mart Meri, Tiina Lokk ja Ott Karulin, kultuuriministeeriumi asekantslerid Anton Pärn ja Piret Lindpere ning Riigikantselei ja rahandusministeeriumi esindajad. Töörühma juhib Kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil. „Juhtrühma ülesanne on leppida kokku koostamise ajakavas ja valmiva dokumendi struktuuris, kaasata kultuuriavalikkust valdkondlike töögruppide tegevusse, jagada pidevalt valdkonnale infot arengusuundade koostamise protsessi kohta ja panna kokku Riigikogule esitatav alusmaterjal,“ räägib Siil.

Juhtrühm kogunes esmakordselt 11. juulil. „Kultuuripoliitika arengusuunad peaksid tulevikus koosnema neljast olulisemast osast: kultuuripoliitika üldpõhimõtted, kultuuri seosed teiste poliitikatega, kultuurivaldkondade põhieesmärgid ja iga valdkonna olulisemad põhimõtted,“ selgitas Siil kohtumise tagamaid.

„Lisaks arengusuundade dokumendile valmistatakse ette täiendavate materjalide pakett, mille hulgas peaks kindlasti olema 1998. aastal kinnitatud põhialuste analüüs, koostöös ülikoolidega läbi viidava kultuuripoliitika uuringu tulemused ja valdkondlike ekspertgruppide detailsemad hinnangud ja ettepanekud,“ lisas Siil.

Järgmiste sammudena koostab Kultuuriministeerium septembri alguseks seniste kultuuripoliitika põhialuste ja tegevuskava ülevaate. „Esimene suurem avalik arutelu arengusuundade üle toimub Eesti Kultuuri Koja sügisel korraldataval konverentsil Viljandis. Seejärel kutsutakse kokku valdkondlikud töögrupid, kus kõigil osalistel on võimalus aktiivselt kaasa rääkida ja panustada. Ootame selles töös kaasa lööma kõiki huvilisi, sh loomeliite, arendus- ja infokeskusi, vabasektorit, riigiasutusi ja erasektorit,“ rääkis Siil.

Koostamisel on eraldi veebileht, kust edaspidi saab jooksvalt teavet ja materjale. Järgmine töörühma kohtumine toimub 12. septembril, mille järel avalikustatakse juba rohkem infot järgmiste sammude kohta.