Muusika on eestlase DNA-s

Toome teieni intervjuu Helen Sildnaga (Tallinn Music Week ja Eesti Muusika Arenduskeskus), mis ilmus EASi poolt välja antud ajalehes “Eesti tuntuks”. Heleni sõnul leiame end tihti rahvusvahelisel üritusel ainsa eestlasena ja siis peame peale oma organisatsiooni ja tegevusvaldkonna esindama ka oma riiki, suutma rääkida vajadusel Eesti majandusest ja poliitikast.

Kas Eesti muusikat ja muusikuid on üldse vaja tutvustada ning turundada – hea lugu müüb ju ennast ise?

Muidugi on mõnus mõelda, et tõelised talendid avastatakse imelisel kombel ja leitakse üles ka väikesest Eestist, tegelikult on see aga pigem müüt või suur erand, mille peale lootma ei tasu jääda. Kui mõelda mõne välismaise lemmikartisti peale, võib olla üpris kindel, et keegi on päris palju tööd teinud, et üldse info artisti olemasolustki meieni jõuaks. Maailmas on tuhandeid uusi ja huvitavaid artiste. Vaid teatud hulk neist jõuab kõigepealt oma koduriigis suurema kuulajaskonnani ja veelgi väiksem hulk murrab riigi piiridest välja. Konkurents on tohutu. Jah, tõsi, näiliselt on tänu internetile justkui kõigil väikeriikide artistidel suurem võimalus kerge vaevaga märgatud saada, konks on aga selles, et sellele loodavad väga paljud. Publiku kuulamisharjumused on tänapäeval küll mitmekesisemad, kuid rohkem on ka infot, mis igal sekundil publiku tähelepanule konkureerib. Seega kui soovime, et Eesti muusikat kuulataks ka väljaspool meie riiki, tuleb sellega järjekindlalt ja targalt tegeleda, iseenesest ei juhtu mitte midagi.

Milliste argumentide ja näidetega sa Eestist ja Eesti muusikast välismaalastele räägid?

Kui räägin Eesti muusikast, räägin alati Eesti riigist ka üldisemalt – inimesi huvitab luguja laiem kontekst. Ma räägin, et Eesti on Põhjamaade mentaliteediga haakuv väike ja tubli riik, kust pärinevad Arvo Pärt ja Skype, et me oleme kiired, arenemisvõimelised ja innovaatilistele muutustele avatud, et muusika on meie rahvuse DNAs, et meil on tugev muusikaharidus, koorilaulutraditsioon ja et me laulsime oma riigi vabaks. Et siin luuakse põnevat ja karget, täiesti omanäolist indie-rokki ja nüüdisklassikat, et mingi osa praeguste laulukirjutajate ja isegi metal-bändide mõttemaailmast ja muusikapildist on suurel määral mõjutatud Eesti folgitraditsioonidest või siis 70–80. aastate kosmilisest proge-psühhedeeliast, et siinsed muusikud ei ole harjunud mõtlema terminites, mis müüvad, vaid loovad ehedat ja erilist omaloomingut ja et selle kõige tõttu oleme me nüüdsel ajal üks põnevamaid uusi muusikaturge Euroopas, best kept secret, kust võib oodata nii kunstilist kvaliteeti kui ka professionaalset ja edumeelset koostöökogemust. Olen nimelt veendunud, et  rahvusvahelist läbilöögišanssi on meil just siis, kui rõhume julgelt oma eripärale ja unikaalsusele, mitte ei püüa meeleheitlikult olla nagu mõni välismaa bänd. Islandi muusika fenomenist võib siin julgelt õppida.

Millised on olnud vahvamad juhtumised ja lood, mis on seotud Eesti ja Eesti muusika tutvustamisega?

Absoluutselt iga kord juhtub midagi lahedat. Kui korraldame välisriikides vastuvõtte või kontaktüritusi, on need alati rohkem rokkkontserdid kui piinlikus vaikuses toimuvad tikuleiva üritused – emotsioon ja energia on alati laes. Me korraldamegi neid seetõttu, et anda edasi mingit ehedat emotsiooni, entusiasmi ja rõõmu. Rahvusvahelistes muusikaringkondades teatakse juba päris hästi, et Eesti peod on alati kõige paremad. Selle emotsiooni põhjal tullakse ja luuakse kontakte, ollakse huvitatud, tahetakse tulla Eestisse ja tahetakse teha siin koostööd – sest see on uus, värske ja põnev. Oleme teinud ka üpris pööraseid asju – ühel aastal viisime Hollandisse, Groningeni linnaväljakule koos Lodjaseltsiga suure viikingipaadi, mille purjedele said muusikafännid Twitteri kaudu live’is saata tervitusi, seal paadis andis Svjata Vatra improviseeritud kontserdi ja külalistele pakkusime kuuma meeõlut. Oli meeletu korraldamine, aga meid näidati mitmetes teleuudistes ja kes nägid, räägivad siiani. See võib nüüd kõlada nii, et meil ongi muudkui üks suur pidu, tegelikult me näeme väga suurt vaeva sellega, et õiged inimesed oma üritustele kohale saada, et nendega seal suhelda, neid Eesti firmadele tutvustada ja nendega pärast ka edasi tegeleda.

Mida teistel valdkondadel oleks sinu kogemusest õppida?

Õppida võiks seda, et muusika on võimas. Sellest, kui oluline on Björk olnud Islandi riigile, on juba palju räägitud. Muusikal on nimelt see unikaalne omadus – kõnetada paljusid ja kanda edasi tunnet ja emotsiooni. Mida tuntumaks saavad Eesti artistid, (näiteks Ewert and the Two Dragons on juba nimi, mida Euroopas päris hästi teatakse) seda rohkem võiks mõelda ka suuremalt, Eesti muusika ja mõni konkreetne artist võib olla see võti, mis avab palju kergema vaevaga uksi rahvusvahelises turunduses, suhtluses ja tuntuses.

Tegelikult sõltub aga uskumatult palju maailmas inimestevahelistest inimlikest suhetest. Asjad ei arene ega liigu edasi, kui me ei suhtle, ei ole avatud, ei ole kohal oma valdkonna tähtsatel rahvusvahelistel üritustel. Minu kogemus on see, et inimesed ei tee koostööd mitte nii palju organisatsioonide või firmadega, kui konkreetsete inimestega, kellega on mõnus ja meeldiv asju ajada, kellega koos sünnivad uued ja head ideed. Seega tohutult palju sõltub igaühe enda initsiatiivist.

Mis on Eesti nõrkused?

Tihtilugu jääbki meil puudu julgusest astuda üks samm ja minna ja lihtsalt tutvustada end inimesele, kellega on vaja kontakt luua. Networking on midagi, mida õppisin eelkõige Soome kolleegidelt. Soomlastel on selline põhimõte, et isegi kui koduturul ollakse konkurendid, kehtib kirjutamata reegel, et Soomest väljaspool moodustatakse tugev teineteist toetav ühisfront, tutvustatakse oma kontakte rõõmsalt konkurendile, kui on selge, et temal võib sellest hetkel rohkem kasu olla. Täiesti omaette kunst on oma kolleegi tutvustamine, oma kolleegi kiitmine. Alati on tähtis, kes sind seltskonda toob ja kuidas tutvustab ning loomulikult ei piisa seal vaid nime mainimisest. Loomulikult on määrav ka iseenda tutvustamine, see kuulus elevator pitch – kui sul on üks minut aega öelda vajalikule kontaktile, kes sa oled ja mida sa teed – siis kuidas ennast adekvaatselt esitleda. Tuleb teada fakte nii oma valdkonna kui ka riigi kohta. Tihti leiame end rahvusvahelisel üritusel ainsa eestlasena ja siis peame peale oma organisatsiooni ja tegevusvaldkonna esindama ka oma riiki, suutma rääkida vajadusel Eesti majandusest ja poliitikast. Teine väga tähtis asi on see, et mitte kunagi ei ole mõtet minna väljaspoole vinguma, kui halvasti meil siin Eestis asjad on või kasutada juhust, et oma konkurenti klatšida. Kirumist võidakse kuulata küll hetkelise huviga, kuid tegelikult kaotame tõenäoliselt potentsiaalse partneri. Mina püüan alati Eesti vastu positiivset huvi äratada – mitte kitsalt oma firma või organisatsiooni vastu, vaid palju üldisemalt. Minu kogemus on olnud pigem selline, et Eesti on mulle suureks eeliseks – kuna meie riigist teatakse enamasti vähe, tekib tõenäoliselt juba ainult meie tausta vastu huvi. Kõik otsivad ju alati midagi uut ja värsket, nii on see vähemalt muusikas, usutavasti ka teistes valdkondades. Palju sõltub sellest, millise vaatenurga kaudu me kuulajale asja esitleme.

Kuidas plaanite lähiajal Eesti muusikat tutvustada?

Hetkel valmistume jaanuaris Hollandis toimuvaks Eurosonicu festivaliks, kus käib koos ligi 3000 muusikatööstuses üle Euroopa tuntud nime. Meil on sel korral kindel plaan midagi suurt ja ägedat korraldada, sest Eesti muusikas on sel aastal võiks öelda et ajalooline hetk – Ewert and the Two Dragons saab sealsel Jools Hollandi juhitud auhinnagaalal European Border Breaker’i auhinna, mida EBU kannab üle kogu Euroopas. Peale selle astuvad festivaliprogrammis üles ka Iiris ja festivalil Tallinn Music Week 2012 Skype’i auhinna võitnud bänd Talbot. Püüame kanda hoolt, et kõik need 3000 muusikatööstuse proffi, kes kohale jõuavad ja loomulikult ka Groningeni linna publik kuuleksid ühel või teisel moel midagi Eestist ja Eesti muusikast. 4.–6. aprillini toimub juba viiendat korda festival Tallinn Music Week, kuhu ootame sel korral peale rahvusvahelise muusikatööstuse ka Läti, Soome ja Venemaa välisturiste ja kindel see, et ka selleaastasest festivalist saavad tuule tiibadesse nii mõnedki Eesti muusikud.

Kogu väljaannet saab lugeda siit: http://issuu.com/eas-estonia/docs/brand_estonia_ajaleht_2013_1?e=1268773/3244802