EL struktuurifondid toetavad ka loomemajanduse arendamist
Rahandusministeerium korraldas 3. märtsil infoseminari perioodi 2014-2020 EL vahendite võimalustest. Toome teieni ettevõtlusega seotud prioriteedid ning toetusvaldkonnad.
Aastail 2014-2020 on Eestil Euroopa Liidu toetust kõigist fondidest ning põllumajanduse otsetoetustega kokku 5,9 miljardit eurot, mis on 907 miljonit eurot rohkem kui aastail 2007-2013. Näiteks struktuuri- ja investeerimisfondide toetus suureneb eelmise perioodiga võrreldes 161 miljoni võrra.
Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega saab Eesti järgmisel seitsmel aastal liidu eelarvest 4,5 miljardit rohkem, kui sinna ise sisse maksab.
3,5 miljardit eurot kogusummast on struktuuritoetus, mis suunatakse kuue prioriteedi – haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia – arendamisse. Need valdkonnad tõstavad kõige paremini Eesti konkurentsivõimet ning mõjutavad püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.
Euroopa Liidu vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks. Vahendite kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju – nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste käimalükkamine ning elluviimine.
Millised märksõnad iseloomustavad ettevõtluse arendamist?
Teadmistemahuka ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majanduse prioriteetsed suundi on kaks: kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine.
Kasvuvõimelise ettevõtluse eesmärkide hulka kuulub kõrgetasemeline teadus- ja arendustegevus kõrdharidusemaastikul, sessursisäästlikumat ettevõtete teke ning
kõrge lisandväärtusega toodete innovaatiliste teenuste pakkumine. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad näiteks nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine, erialastipendiumid ning ettevõtete koostöö teadusasutuste ning muude parneritega. Oluliseks peetakse ka start-up ettevõtluse hoogustamist ning uute keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu.
Teise prioriteetse suuna, äikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise eesmärkidena toodi välja VKE-de konkurentsivõime kasvu ekspordi suurenemist, samuti tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinnat ja Tartut.
Toetatavad tegevused on sealhulgas ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimine, uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu soodustamine, kapitalile ligipääsu parandamine ning turismi ekspordi suurem lisandväärtus, sh. Eesti reisisihi tuntuse suurendamine, turismitoodete arendus (fookuseks koostöö ja eksport) ja rahvusvaheliste suursündmuste toetamine.
Eraldi on välja toodud loomemajanduse valdkonna ettevõtete olulisus – nende konkurentsivõime tõstmine, ekspordimahtude suurendamine ja loomemajanduse potentsiaali sidumine ülejäänud majandusega
Planeeritakse arendada kompetentsikeskusi regioonidesse ning investeerida ettevõtlusalaste sh. inkubaatorite taristutesse, samuti turismi arendamisse, linnaruumi ning transporti.
Tutvu perioodi EL vahendite ning nende jaotumispõhimõtetega veebilehel http://www.struktuurifondid.ee/
