Materjalide salajane elu – jätkusuutlikkus tekstiili ja nahasektoris
Näed poes imeilusat kleiti ja pikemalt mõtlemata ostad selle. Kas oled aga mõelnud, mis sellest saab, kui sa sellest tüdined või kui see enam selga ei mahu? Tekstiilijäätmeid koguneb mägedena ja praegu alles otsitakse lahendusi, mida nendega teha.
MTÜ Loov Eesti koos Eesti Kunstiakadeemiaga on koostöös 8 EL riigiga partneriteks EL projektis SiT – Sustainability in TCLF. Projekti eesmärgiks on tugevdada jätkusuutlikkust tekstiili- , rõiva- , naha- ja jalatsitööstussektoris (TCLF). Selleks oleme koos partneritega loonud kaks mikrokraadi õppeprogrammi – tekstiili ringlussevõtu juhi ja bio-tekstiili tehniku õppekavad.
25.märtsil korraldasime Eesti Kunstiakadeemias (EKA) konverentsi, et jagada tekstiili- ja nahasektori ringmajanduse kogemuslugusid ja tõsta SiT projekti e-õppes osalenute teadlikkust Eesti tekstiilivaldkonna ökosüsteemist. Konverentsil osalesid nii EKA tudengid, SiT platvormil e-õppe programmi läbinud ja ka tekstiilivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad ja teised huvilised.
Valdkonna keskkonnasõbralikumaks muutmisel on mitu teed: tarbida vähem, luua keskkonnasõbralikke ja biolagunevaid materjale ja kasutada neid tööstuses teadlikult, sorteerida ja koguda jäätmeid ning taas- ja uuskasutada materjale. Esimene samm on kindlasti tarbijate teadlikkuse tõstmine.
Mida on Eestis selles vallas tehtud?
Oma inspireerivaid kogemuslugusid jagasid tekstiili- ja nahavaldkonna ringmajanduse arendusega tegelevad ettevõtjad ning uute, keskkonnasõbralike materjalide loojad.
Materjalitehnoloogid koostöös disaineritega püüdlevad loodussõbralikemate materjalide poole. Juba maailmaski tuntust kogunud RAIKU tutvustas uudset puidupõhist pakkematerjali, mis asendab kilet.
Myceen on aga välja arendanud seenemütseelist materjali, mida saab kasutada nii disainis kui ka ehituses. KIUD on tekstiilijäätmeid kasutades loonud innovaatilise ja jätkusuutliku pakkematerjali.
Lisaks toimetavad Eestis mitmed tekstiilivaldkonna ringmajanduse teenuste pakkujad. VÄGI on eksperimentaalne ringmajanduse ökosüsteem, kus eesmärgiks on tekstiilijääkide väärindamine, mis viiakse ellu kolmel suunal – tekstiilitakso teenus, mis kogub inimestelt tekstiilijäätmed kokku; väärinduskeskus, kus alustatakse tekstiili väärindamisega ja toimuvad ka töötoad ning Vägi eksperimentaalne stuudio, kus toimub materjalide transformatsioon.
Lisaks Eesti siseriiklikele näidetele toodi lavale ka rahvusvahelise ettevõtte kogemus – Rosa Mosa tutvustas keskkonnasõbralike jalanõude arendust rahvusvahelisel turul – Austrias ja Jaapanis.
Eesti moedisainerid valutavad südant oma valdkonna keskkonna jalajälje pärast ja on astunud mitmeid samme, et valdkonda säästlikumaks muuta. Oma tegevusest toodi mitmeid põnevaid näiteid.
Fashion Revolution toetab eetilise ja jätkusuutliku moetööstuse sektori arengut.
Estonian Fashion Festivali eesmärk on tutvustada Eesti moekunsti, toetada disainerite arengut ning kasvatada teadlikkust vastutustundlikust ja jätkusuutlikust moest.
Samm Korraga on teadlikku moetarbimist edendav liikumine, mille missioon on noorte tarbijate teadlikkuse tõstmine, et kuidas otsustada, missuguseid keskkonnasõbralikke tekstiilitooteid tarbida.
TCLF valdkonna keskkonnasäästliku arenduse järgine seminaripäev toimub 2.aprillil.
Kerli Kant Hvass PhD peab online loengu „Opportunities and Challenges in Building Circular Textile Systems“
Kerli Kant Hvassil on tööstusdoktorikraad ringmajanduslike ärimudelite innovatsiooni alal ning tal on üle 15 aasta kogemust ringmajanduse edendamisel moe- ja tekstiilisektoris nii praktikas kui ka akadeemias. Revaluate’i asutaja ja Aalborgi Ülikooli ringmajanduse abiprofessorina ühendab ta ettevõtlikku mõtteviisi akadeemilise kompetentsiga, et edendada koostööd ja arendada ringseid tekstiilisüsteeme Põhja- ja Baltimaade piirkonnas ning laiemalt.
Eestist pärit ning Taanis ja Eestis karjääri teinud Kant Hvass on pikka aega edendanud Põhja- ja Baltimaade tekstiilikoostööd erinevate projektide kaudu, mida on toetanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused kuuluvad siiski üksnes autoritele ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti. Nende eest ei vastuta ei Euroopa Liit ega EACEA.
