Unine Saaremaa valmistub algavaks hooajaks

13. mai, 2019

Kevadine suve meenutav ilm. Tühjad tänavad ja parklad, parkides jalutavad mõned üksikud inimesed ning teedel vuravad autod võib lugeda kokku kahe käe näppudel. Mitmed söögikohad on suletud ja väiksemad poed pannakse kinni juba kella kaheksast õhtul. Selline näeb välja unine Saaremaa ja Muhu – oleme valinud külastuseks õige aja.

Saame teisi segamata tutvuda innustavate kohalike tegijatega. Ka ettevõtjate jaoks on see aeg meelepärane, sest aega on tavapärasest rohkem ja kiirustamist vähem. Loe, kuhu jõudsime ja mida tegime kahepäevase õppereisi käigus.

Kui esimesel päeval tutvusime kohaliku loomemaastiku eripäradega, siis teisel päeval toimunud töötoas rääkis Rahvakultuuri keskuse Vaimse Kultuuripärandi osakonnajuhataja Leelo Viita vaimsest kultuuripärandist ja loomemajanduse seostest. Loov Eesti tegevjuhi Eva Leemeti juhendamisel otsisime võimalusi, kuidas saaks Saaremaa külastaja osa Saaremaa vaimsest pärandist.

Innustav külaskäik Saarema loomeettevõtjate juurde

Lühikese õppereisi käigus jõudsime külastada muhu mustritest inspireeritud sisustustekstiilide tootjat Muhumustrit, Saaremaa Seppasid, ökoseepide valmistajat GoodKaarmat, Villa Volli tekstiilikunstnikku Erika Pedakut, Saaremaa Kunstistuudiot ja kuulasime Lahhentagge gini brändi tekkelugu.

Nii mõnigi neist ettevõtjatest ei ole elanud sünnist saati Saaremaal. Ära on proovitud elu linnades ja mõnel juhul ka elu mõnes välismaa suurlinnas. Nii on näiteks oma tee saarele leidnud tagasi Muhumustri looja Triinu Traumann. “Olles siin sündinud ja kasvanud, ning ka linnades elanud, on siinne pärand mind sügavalt mõjutanud ja alateadlikult saatnud kogu elu. Peagi täitub kümme aastat loovettevõtjana töötades,” rääkis ta. Ka seepe ja saunatooteid valmistav GoodKaarma pererahvas on otsustanud rahulikuma keskkonna kasuks, kus talveperiood on mõnusalt unine ja suveperiood parajalt rahvarohke. Nimelt on eestlasest perenaine ja inglasest peremees elanud koos mitmeid aastaid San Fransiscos Californias ja ka Inglismaal Londonis. Nende ökotalu on suvekuudel populaarne külastuskoht turistidele, sissepääski on tasuta ja kõik võetakse lahkelt vastu.

Saaremaa Seppade pood

See on Saaremaa loomeettevõtjate puhul ühine: kõik huvilised võetakse lahkesti vastu. Nii külastasime ka Saaremaa Sepad sepikoda ja kauplust ning vaatasime, kuidas 1997. aastal asutatud pereettevõttes sepatöö käib. Üle 20 aasta tegutsenud ettevõttel läheb hästi. “Oleme kõik alasid ära ostnud, mis müügil on olnud, sest nagu öeldakse – vaenlaselt relvad ära,” tegi sepikoja loonud peremees Tulju Ella nalja. Veel tuli välja, et lisaks sepistele valmivad nende käe all ka kuulsad Saaremaa Kuurordi toolid, mis on laialdaselt kasutusel ka mandri-eestis.

Sarnaselt Muhumustri perenaisele ja GoodKaarma pererahvale, tundis ka Lahhentage gini üks loojatest Tarmo Virki koos elukaaslasega Saaremaa vastu sidet. “Olime aastaid sõitnud kahe kodu vahet, üks siis Tallinnas ja teine Saaremaal ning alati sõites tagasi Tallinnasse jäi nagu midagi kripeldama,” rääkis ta. Saarel sai alus pandud ka Lahhentage ginile, mille nimi tuleneb Saaremaa Lahetaguse saksakeelsest nimest, kus kohaliku legend järgi aeti kunagi puskarit. “Legend räägib ka, et sealse mõisa viinaköögis sündis 1820. aastal Antartika avastanud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen,” tutvustas Tarmo Lahhentage brändi tekkelugu.

Külastasime ka tekstiilikunstniku Erika Pedakut, kelle loodud VillaVolli märk tähistab käsitsi märgvilditud disaintooteid ja tekstiilikunsti töid. Põhiliselt kasutatakse Eestis kasvatatud maalammaste naturaalset värvimata villa, mille nüansirikkad toonid annavad töödele maalähedase rustikaalse tulemuse ja omapära.

Loov Eesti ja meie piirkondlikud partnerid, kes võtsid osa Loomemajanduse akadeemiast Saaremaal

Üks omamoodi koht, mis tasub kindlasti veel külastamist, on Saaremaa Kunstistuudio maja, mille kolmel korrusel tegutsevad loomekeskus, kunstigalerii ja kunstikool. Kunstistuudio omanik Anne Tootmaa rääkis, et stuudio sai loodud Eesti kaasaegse kunsti tutvustamiseks läbi näitusetegevuste. Lisaks sai üheks eesmärgiks pakkuda ka ruume kunstnikele, kus oleks võimalik nii tööd teha kui ka oma teoseid eksponeerida. Selle võrratu ajalooga majas leiab tegevust endale igaüks – tasub minna uudistama ja tutvuma.

Loomemajanduse akadeemia on osa Loov Eesti+Maa II projektist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest. Kahepäevase õppereisi käigus tutvutakse kohaliku loomemaastikuga ja toimub partneritele koolitus, et aidata väikeettevõtjatel tegeleda väljakutsete ja probleemidega. Varasematel koolitustel ja seminaridel oleme käsitlenud muusikavaldkonna arenguid, loomemajanduse mõju linnaruumile, kaudse ülekandumismõju efekti, disainmõtlemise võimalusi ning loomesektori äriplaanide erisusi. Loov Eesti piirkondlikest koostööpartneritest käisid Saaremaal Ida-Viru Loomemajanduskeskus, Väärt Raplamaa Toode, Tapa Vallavalitsus, Läänemaa Käsitöö Liit ja Järvamaa arenduskeskus. Artikli kirjutas Karl Vetemaa.

« 2 kohta 3 »