Baltika Grupp: töötame ühtse meeskonnana

10. oktoober, 2009


2008. aastal juba oma 80. aastapäeva tähistanud Baltika Grupp on Eesti suurim rõivakaubandusettevõte. Praegu tegutsetakse Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Börsiettevõte Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tootmise ja jaekaubanduse ning võimaldab pakkuda uusi moerõivaid igal nädalal. Baltika loob kvaliteetmoodi, mis võimaldab inimestel ennast väljendada ja end hästi tunda.

Kui 1990-ndatel defineeris  Baltika end tootmisettevõttena, 2000-ndate alguses pigem jaekaubandusettevõttena, siis praegu omandab üha suuremat tähtsust ettevõtte loomemajanduslik pool  – rõivabrändide arendamine, tootmine ja müügi korraldamine.

„Tarbijale on vaja teha parim pakkumine – tarbija ei ole valmis kinni maksma viletsamat toodet üksnes sellepärast, et see on toodetud Eestis,” sõnab ettevõtte juhatuse esimees Meelis Milder. „Rahvusvaheliselt edukas saab olla vaid siis, kui oleme hangetega, müügiga, tootmisega kui ka disainiga rahvusvahelises konkurentsis. Me tahame luua moodi, mis võimaldab nii klientidel kui ka meil loojatena ennast hästi tunda.”

Inimene valib brändi või konkreetse toote 10-12 erineva tunnuse põhjal, edukus tuleb välja erinevate tunnuste erinevas kombinatsioonis. „Me tunneme oma sihtturgude klientide ootusi ja teame nende nõudeid toodete istuvusele. Kuid lõpliku ostuotsuse kasuks võib kallutada hoopis näiteks kaupluse asukoht kaubanduskeskuses,” selgitab Milder.

 

Töö ja õppimine käivad käsikäes

Baltika on välja arendanud mitmetasandilise sisekoolitussüsteemi. Alustatakse uute töötajate õpetamisest, lisaks tulevad täiendkoolitused, juhtide reservi koolitused, tippjuhtide täiendkoolitused ja meistriklassid. „Arusaam moeintegratsioonist, kus igal inimesel on oma roll, et ettevõte edukalt toimiks, oli meil veel kaks aastat tagasi üsna nõrk,“ tunnistab Milder. Siis hakati astuma samme, et integratsioon ka tõeliselt toimiks.

Baltikas ei eristata loomeinimesi ja tavalisi töötajaid – kõik on võrdsed meeskonnaliikmed. „Kui kirjeldada neid tegevusi, millega meie disainer tegeleb, siis see on segu tehnoloogi, matemaatiku ja ärijuhi ametitest,” selgitab Milder.
Disaineri kõrval on tehnoloog, kelleta disaineri mõtted tootmisesse ei jõuaks. Tema tegevus ei tohi kliendi jaoks toote väärtust vähendada, küll aga peab see kontrolli all hoidma tootmiskulusid, et ka toote hind oleks konkurentsivõimeline.

1990-ndate alguses tegi Baltika katse välja selgitamaks, kas bränd aitab toodete müügiedule kaasa. Selleks vahetati Baltika silt ülikondadel itaaliapärase Carlo Varenni vastu. Brändi hoiti üleval vaid pool aastat, kuid juba selle ajaga sai selgeks tootebrändi vajalikkus. Seejärel toodi turule uued rõivamärgid Christine Collection, Baltman, Everman, Respect, Plus B.

Baltika lähtub oma toodete müügis terviklikust kontseptsioonist – mitte ainult rõiva disain ei ole oluline, vaid seda peab toetama ka kaupluse sisekujundus. „Tänapäeva kaubanduskeskuses on sadu poode ning see, milline pood välja näeb, on müügiedu jaoks väga oluline. Meile on poe sisekujundus, kuidas see toimib ja kuidas välja näeb ja millist graafikat seal kasutatakse, sama oluline kui toodete disainimine. Klient peab ennast kaupluses tundma mõnusalt ja keskkond peab olema ka müüjate jaoks lihtne,” räägib Milder.

Tugev bränd on tähtis

Kollektsiooni loob peadisainer, kes annab ette visiooni trendidest, klientidest, kaubamärgi käekirjast, aga ka senistest õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Peadisainer annab disainerile ette raamid, mida toodete kujundamiseks teha on vaja, detailid kavandab disainer.  Erinevate kollektsioonide puhul on disaineri loomevabaduse osakaal erinev. „Suuremate brändide puhul saame koostööd teha ka teiste disaineritega, näiteks nagu Monton Fusioni projektis tegime koostööd vabakutselise disaineri Anu Samarüütliga,” räägib ettevõtte juht.

Tema sõnul on maailmas palju edulugusid, kus disainihuviga, kuid teistel elualadel  kuulsaks saanud inimesed kaasatakse kollektsiooni loomisse. Ivo Nikkolo brändil oli hea koostöö Evelin Ilvesega, kelle kavandatud kleitidega jäid kliendid väga rahule. Baltika otsib praegu oma sihtturgudelt selliseid kuulsusi, näiteks tehakse koostööd Venemaa tippiluuisutaja Tatjana Navka ja tuntud saatejuhi Anfisa Tšehhovaga. Nende autoriteeti kasutatakse ka Lätis vene keelt kõnelevate klientide mõjutamiseks.
Brändide ülesehitamist peab Milder elulise tähtsusega küsimuseks. „2001. aastal, kui otsustasime panustada jaekaubanduse suunale, leidsime ühe USA-s paikneva jaekaubanduskontseptsioonide arenduse konsultatsioonifirma, kes teatas pärast Baltika kaupluste külastamist, et ettevõtte tooted on uskumatult head, aga vajavad edu saavutamiseks tugevat brändi. Oleme nüüdseks palju õppinud Inglismaalt, kus on Euroopa kõige arenenum moekaubandus,” lõpetab Milder optimistlikul toonil.

Soovitused

•    Mõtle, miks just sinu toode on eriline ja kuidas seda loomingulisemalt klientidele pakkuda. Looming ei ole ainult visuaalne disain, asjadel peab olema oma lugu.
•    Disainil, pakendil ja turundusmaterjalidel on väga suur väärtus.
•    Riski võtmine on nagu jalutuskäik läbi pimeda metsa, kui julgust ei ole, et tasu sinna minna.