Björn Koop: Võib juhtuda, et hobist saab töö

18. aprill, 2012

bjrnkoop_portree_kristina_ollek46Björn Koop on üks Eesti noormees, kellel on vägagi unikaalne ja põnev amet – Björn on  nimelt autodisainer. Küsisime temalt, kuidas ta hindab Eesti disainerite võimalusi kodumaal ja piiri taga ning millega ta veel lisaks autodisainile tegeleb.

 

Björn, millega sa täna tegeled ja kuidas Sa nii kaugele jõudsid?

Olen täna autodisainer Saksamaal Frankfurdis, autode eksterjööri osakonnas. Täpsemalt ei saa ma kahjuks kirjeldada.

Ma ise ei pea ennast sugugi edukaks disaineriks – mul on olnud lihtsalt edu selles mõttes, et ma nö. sisse pääsesin. See edu tuli tänu väliskoolidest saadud kontaktidele õppejõududega, kes ise autotööstuses sees olid, samaaegselt tekkis kontakte  paljuski tänu piltidele portaalis www.cardesignnews.com ja muidugi isiklikud tutvused disaineritega on alati kasuks. Kuid kõige selle juures on põhiline ikkagi kirg. Kui teed oma asja kirega, siis tavaliselt töö käigus  asjad joonduvad ise õigesse kohta. Ja võib juhtuda, et hobist saabki töö.

Kuidas hindad Eesti disainerite võimekust rahvusvaheliselt?bjrnkoop_portreedkristina_ollek35

Ma ei usu, et eestlastel kes suurfirmades töötavad, oleks probleeme kompetentsuse ja võimekusega. Muidugi on eestlane loomult kinnisem, aga soomlased on samasugused ja sellega harjutakse. Eestis on hea see, et kõik on kiire ja kompakte, kuid samas ei saa ükski disainer keskenduda ainult oma valdkonnale ja arendada neid külgi mida ta tahaks. Peab valdama kogu protsessi: visandama, 3D-d, mudeli ehitamist ja ise ka turustama. Mõnele see sobib, kuid suurfirmade edu rajaneb sellel, et kõik on väga spetsiifiline ja igaüks teeb oma osa, disainer saab keskenduda ainult disainile.

Kuidas hindad disainerite töövõimalusi Eestis?

Praegu ei ole Eestis kerge, kuna puuduvad regulaarselt tooteid loovad ettevõtted. Kui Eestis oleks paar suur ettevõtet, kes reaalselt pidevalt asju toodavad koos oma disainimeeskondadega, oleks olukord loomulikult parem. Perspektiive ei ole kunagi kerge leida, kuid momendil tundub mulle, et Eesti moedisain eelisolukorras, sest moetööstusel on juba väljakujunenud brändid, mida inimesed tunnevad. Võibolla peaks ettevõtted vahel lihtsalt ühinema, et koostöös alustada igapäevatarbimiseks mõeldud toodete loomist. Nii sai alguse näiteks Korea tööstus. Võimekaid disainereid tuleb EKAst küllalt, vaja oleks tootmisvõimalusi avardada ning toodangule paremad turustamisvõimalused luua. Oluline oleks soodustada Eesti toodangu arendamist ja turustamist – näiteks või kaaluda Eesti toodangu eelistamist suurte poekettide poliitikas või täiendavaid maksusoodustusi.

bjrnkoop_portreedkristina_ollek29Peagi saab ka Eestis näha Sinu kunsti. Kuidas tulid sellise kunstivormi juurde nagu teibimaaling?

Kui käisin 6.klassis siis kolis meie pere Tartusse ja läksime vennaga Kunstigümnaasiumisse, peale mida oli loomulik, et kõik ülejäänud elu on juba kunstiga seotud. 8-10 klassini olin küll tavakoolis ja see oli väga „mitte minu“. Kui läksin Pelgulinna Gümnaasiumisse, siis tundsin ennast uuest hästi ja seda paljuski tänu sealsele kunstiõpetajale Tiiu Esnarile. Venna mõjul jäi kunst mulle alati oluliliseks ja ta rõhutas sellega tegelemise tähtsust disaini kõrvalt. Kuna autodisain oli minu jaoks A ja O, tekkis maalimises paus, kuigi süda kogu aeg sellepärast valutas. Nii ma maalimise uuesti käsile võtsingi. Sidusin oma loomingu seda seni omandatud kogemustega autodisainist. Nii jõudsingi teibimaalideni.

Björn Koopi maalinäitus avatakse VAAL Galeriis 4. mail.

3. mail 2012 algusega kell 19 toimub  Vaal Galeriis (Tartu mnt 80 D) Arhitektuurikeskuse välkloeng
teemal LINN_inspiratsioon, kus Björn on moderaatori rollis.