CBC Bootcamp 2017 Tallinn pani osalejate esitlusoskused proovile

09. oktoober, 2017

5.-6 oktoobril katsetasid Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia Creative Business Cup´i parimad kohalikud tiimid oma esitlusoskusi Tallinnas, et olla valmis finaaliks Kopenhaagenis. Loov Eesti kutsus tiime treenima esinemiskoolitaja Gleb Maltsevi, ettevõtlusest ja ärimudelitest rääkima Juko-Mart Kõlari. Investorite vaadet idufirmadele tutvustas Kaspar Hanni ESTBANist. Särtsu ja inspiratsiooni andsid Sirla Sprayprinterist ja Alissa Vassilkova Estelonist.

„Sul on oluline teada anda, kes sa oled, mida sa teed ja miks sa seda teed,“ ütles esinemisskoolitaja Gleb Maltsev. Väga näitlikult, mitmeid küsimusi esitades, liikus Gleb lähemale küsimusele, miks see oluline on.

Tiimid proovisid ise läbi, kuidas anda oma esinemisega edasi kõige olulisem info ja teha seda ka nii, et see jääks kuulajaile meelde.

„Kellele on su teenus on mõeldud? Räägi oma toote või teenuse kaustajaga ja konsulteeri –  sul peab oleme sihtrühmaga emotsionaalne side. Näita, mis probleemi su toode või teenus lahendab, mis teeb selle kasutaja elu paremaks, kas sel on ühiskonnale suurem mõju. Küsi kogu aeg MIKS?,“ selgitas Gleb.

Ta pööras kuulajate tähelepanu ka esinemistehnikale ja kasutatavale kehakeelele. „ Leia publikus kolm inimest, kellega hoida silmsidet.  Ole oma väljendustes selge ja konkreetne, ära kasuta tühje sõnu. Kuhu lisada pausid – muidu ei saa keegi aru, mida ütled. Kui sa oma nime ei suuda selgelt välja öelda, ei saa ajakirjanikud ja investorid ka su tausta uurida,“ häid ja kasulikke soovitusi kogunes ridamisi.

Gleb soovitas enne esinemist kindlasti püüda rääkida ka zhüriiliikmetega, vaadata nende LinkedIni profiili,  uurida nende eelistusi ja huvisid – valmistada end ette ja rääkida nii paljudega oma ideest kui võimalik. „Tavaliselt tullakse lavale, pinges, räägitakse hullult ajalimiidi pärast pabistades oma asi ära ja minnakse silmad maas minema. Kui proovite end panna teise olukorda, saate ka aru, kuidas teid laval nähakse ja kuulatakse ja mis meelde jääb,“ tõi Gleb näite.

 

Juko-Mart Kõlar pani osalejad oma ärimudeleid värske pilguga üle vaatama.

Alustuseks käidi tiimidega kiiresti läbi, mida on vaja arvestada oma idee kasvamisel start-up´iks.  „Tutvustus peab olema nii lihtne, et ka sinu vanaema saab aru, miks ja mida teed.  Räägi konkreetselt, miks kuidas ja mida pakute. Kui sul on võimalus vaid 50 tähemärgiga kirjeldada, mida teed, siis pead oma idee kirjeldama maksimaalselt 7 sõnaga – kui seda suudad,  siis jääb see meelde,“  rõhutas Juko-Mart. „Vaata oma meeskonda, kas igaüks teeb seda, milles ta on kõige tugevam ja kas tegelikult on kõik vajalikud tegevused kellegi ülesandeks.“

Tiimidel paluti  veelkord üle vaadata, kes on nende klient, mida ta väärtustab ja kuidas idufirma  raha teenib. „Ärimudelit kirjeldades ära kirjelda mitte niipalju, mida sa teed, vaid millist väärtust pakud,“ juhendas Juko-Mart. Ka tuleb vahet teha, kes on klient ja kes lõpptarbija.

Tema sõnul on oluline mõista, kas su toode on ihaldatud, probleem või eluliselt vajalik. „Ihaldusväärse ja vajaliku eest on klient nõus rohkem maksma. Probleem- valikut on palju, ei tea millist valida, kõik on samasugused,“ vihjas ta võimalikele parimatele lahendustele.

Juko -Mart andis lihtsa nipi: „Kui täiendada lauset: me aitame kellel teha mida , teenime raha kuidas ja oleme oma konkurentidest paremad kuna, on juba lihtne äriplaan olemas.“

Mõtle erinevatele variantidele, kuidas üllatada oma klienti, pakkuda midagi enamat, mida ta oodatagi ei oska, soovitas Juko-Mart.

Parimad idee tulevad siis, kui keegi ega miski ei sega – luba endale vaba ja tühja aega ja värsket õhku!

Kogu firma loomise võtme saab  Juko-Mardi sõnul kokku võtta sõnadega: Tööta kõvasti ja ole inimeste vastu kena

 

Kaspar Hanni tutvustas investori vaadet

Investor ei tee oma otsuseid teooriale tuginedes, ta tahab ikka päriselus asja näha. Kui soovid saada investeeringut, peab sul olema selge, milleks ja kui palju raha vajad. Pärast raha saamist peab su ettevõtte väärtus kasvama järgmisele tasandile. „ Investorina tahan näha, et ettevõtja mõistab ettevõtte erinevaid vahe- eesmärke.  Kindlasti vaatan ettevõtte juhti – tahan olla kindel, et ta suudab ka suuremat ettevõtet juhtida, kui ettevõte kasvab järgmisele tasandile,“ rääkis Kaspar.

Toode, kuhu investeerida,  peab olema mõne kasutajagrupi jaoks konkurentidest parim. „Investorid otsustavad investeeringuid kahte moodi: kas õppimiseks või kindla teenimisvõimaluse saamiseks. Kõik ettevõtted ei ole edukad, sinu portfelli koostis aga peaks oleme ikka positiivne,“ avas Kaspar investeerimise köögipoolt.

Enamus investeerimisobjekte leitakse investorite võrgustike kaudu, investorid jälgivad, mis turul toimub. „Teise ingelinvestori soovitus on väga tugev argument,“ selgitas Kaspar. Vaid 10% investeeringutest tehakse, kui ettevõtte kontakteerub ise investoritega.

Kõige olulisem argument investeeringu õnnestumises on meeskonna professionaalsus ja tegutsemistahe.

Investorkohtumiseks on vaja tunda läbinisti oma teemat, omada visiooni, teada investori tausta, uurida, millistesse ettevõtetesse on ta juba investeerinud, küsida, kas see investor tahab juhtida investorite gruppi – see annab investori plaanidest aimu , ning jagada ka konfidentsiaalset infot.

Kaspar soovitad kindlasti ette valmistada kaks ettevõtte tutvustust:  lühike presentatsioon, üldisem ja põhjalik ettevõtte presentatsioon, juhuks kui jutt selleni jõuab.

Ettevõtte rahastamisvõimalustega tutvumist jätkasid osalejad õppevisiitidel Fundwise ja Funderbeami ning loomulikult tutvuti ka e-Eesti saavutustega.

Bootcampi kaasfinantseerisid EAS Euroopa Liidu Regionaalfondi vahenditest ning Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest

CBC Bootcamp2017