Creanova projekt uurib Euroopas loovaid õppimisvõimalusi

10. november, 2011

altEuroopa Liidu Elukestva Õppe programmi projekt  CREANOVA (2008-2011) uurib, kuidas saab toetada loovust ja uuendusi nii koolis, tööl kui õppimisel, leida erinevatest riikidest häid eeskujusid ning tutvustada ideid, meetodeid ja praktikaid, kuidas loovust õppimisel toetada. Projektis osalesid mitme riigi uurijad ja koolitajad (Baskimaa-koordinaator, Eesti, Itaalia Soome, UK, Prantsusmaa, Iirimaa).


Siinkohal annab projekti Eesti-poolne koordinaator Krista Loogma, PhD ülevaate seni tehtudt ning uuritu tulemustest.

Projekti tegevused koosnesid erinevatest osadest:

–          loovuse ja innovatsiooni teoreetiliste käsitluste analüüs, rõhuasetusega loovusele õppeprotsessis ning asjaoludele, mis neid nähtusi õppimise keskkonnas mõjutavad/toetavad;

–          erinevate riikide heade praktikate ja nende ülekandmisvõimaluste katsetamine ja analüüs teistesse kontekstidesse;

–          küsitlus ja intervjuud, selgitamaks loovmajanduse ja tehnoloogia sektorite ettevõtetes ettevõttekultuuri elemente, mis loovust ja innovatsiooni mõjutavad (toetavad või pärsivad).

Kahtlemata andis projektile lisaväärtust projektipartnerite paljusus ja mitmekesisus – osalesid ülikoolid, täiskasvanuõppe pakkujad, eraettevõtted ja avaliku sektori ettevõtted.  Töö kaheksa riigi, seitsme keele ning varieeruva kultuurilise ja majandusliku keskkonna kontekstis on olnud heaks õppimisvõimaluseks tervele projektimeeskonnale.

Projekti raames koostati ulatuslik ülevaade loovuse ja innovatsiooni käsitluste kohta. Peamine oluline järeldus ütleb, et loovus pole mitte üksnes psühholoogiline nähtus, mis on seotud eriliste inimeste erilise võimekusega, vaid loovus on ühel või teisel viisil omane kõikidele inimestele.  Eriti oluline on rõhutada, et loovuse arendamisel sõltub väga palju meid ümbritsevast keskkonnast üldse, sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast aga eriti (olgu see siis rahvuskultuur, koolikultuur, organisatsioonkultuur). See tähendab ka, et loovus on arendatav ja väga suurt osa mängib selles õppimine.  Loovust võivad toetada vägagi erinevad ümbritseva keskkonna tegurid, nagu õpetamine ja õppimine mitteformaalses ja koolivälises keskkonnas, suhtlusvõrgustikud, vaba ja avatud atmosfäär, (väljendus)vabadus, võimalus katsetamiseks ja vigade tegemiseks, tehnika ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamine toetaval ja mitmekülgsel viisil, usaldus, koostöö jpt asjaolud.  Samas saavad loovus ja innovatsioon alguse mingist vajadusest, olgus see siis seotud vajadusega muutunud oludes hakkama saada,  lahendada esilekerkinud probleeme, motivatsiooniga (sisemine ja välimine motivatsioon) vm.

Projekti käigus katsetati ka, kas ja kuidas ühtedes riikides toimivad loovust ja innovatsiooni õpetamisel ja õppimisel toimivad meetodid on rakendatatavad teistes riikides ja erinevates keskkondades.

Loov- ja tehnoloogiasektori ettevõtete küsitlus ja tulemuste analüüs tõi esile 6 olulist tegurit, mis mõjutavad oragnisatsioonides toimiva keskkonna kaudu töötajate loovust ja uuenduslikkust.

  • organisatsiooni formaalne ülesehitus ja töö reguleeritus/
  • organisatsiooni ja kaastöötajate tajumine loovate ja uuneduslikena
  • loovuse – alane koolitus ja õppimine
  • innovatsiooni – alane koolitus ja õppimine
  • vabadus / autonoomia tööl ja tööülesannete täitmisel
  • interaktsioon – vastastikune suhtelemine, teabevahetus ja õppimine

Kokkuvõttes kinnitasid projekti tulemused, et ühekl või teisel viisil  aitavad loovust ja innovatsiooni õppimisel mõista 4 üsnagi üldist asjaolu: Vajadus, Vabadus, Interaktsioon – inimestevaheline suhtlemine ja üksteise mõjutamine, Keskkond. Kuigi need asjaolud võivad erinevates õppimise kontekstides väga erinevalt väljenduda ja toimida, saab siiski erinevatest riikidest palju õppida, kuidas neid konkreetselt loovuse ja innovatsiooni arendamiseks ära kasutada.

Vaata lisa: www.creanova-project.eu