Disainikriitik Alice Rawsthorn: On raske leida tegevust, milles disainimisest kasu ei oleks
Märtsis külastab Eestit värvikas ja alati stiilne Briti disainikriitik Alice Rawsthorn, kelle disainikolumne New York Timesis loevad miljonid ja mida tsiteeritakse üle maailma. Ta on ka mitme disainiraamatu autor ning tema viimane raamat “Hello World: Where Design Meets Life” on saanud tõeliseks bestselleriks.
Rawsthorn on juhtinud ka Londoni disainimuuseumi ning on disainist rääkima kutsutud ka näiteks poliitika- ja majanduseliidi ette Maailma Majandusfoorumil Davosis. Maris Takk uuris Alice’ilt, milline roll on disaineril 50 aasta pärast.
Mida hea disain teie jaoks tähendab?
Minu jaoks on hea disain teatud omaduste kombinatsioon, mis nii ajas kui ka vastavalt kontekstile muutub. Samas on heas disainis alati olemas kaks kindlat elementi: see peab alati oma funktsiooni täitma ning olema eetiline ja keskkonnaga arvestav. Teised omadused, mis disaini köitvaks muudavad — näiteks võib seda olla meeldiv vaadata ja katsuda või siis võib see olla silmapaistvalt uuenduslik –, pole kohustuslikud.
Millist rolli mängib disain tänapäeva maailmas — kas see aitab probleeme tuvastada ja lahendada või tegeleb see pigem esteetikaküsimusega?
Disain on keerukas ja sageli mitte kuigi kergesti tabatav nähtus, mis on sajandite jooksul märkimisväärselt muutunud, võttes erinevates kontekstides mitmesuguseid vorme, kandes erinevaid tähendusi ja taotledes erinevaid eesmärke, kuid disain on alati olnud muutuste käivitaja, aidanud meil ümbritsevat mõtestada ning lubanud meil seda enese kasuks pöörata.
Disain kui protsess eksisteeris juba ammu enne, kui selle kirjeldamiseks sõna välja mõeldi. Mil iganes on inimolendid soovinud oma eluviisi või keskkonda muuta — alustades kas või eelajalooliste inimestega, kes oma koopasuudesse kiskjate vastu tõkkeid ehitasid –, on nad disainiga tegelenud, seda instinktiivselt. N-ö juhuslikult disaineri rolli sattunud inimesed, nagu eespool mainitud koopaelanikud, tegelevadki disainiga intuitiivselt ja ise seda taipamata.
Tööstusrevolutsiooni ajal rakendati disain masstootmise teenistusse — et toota suurtes kogustes ühetaolise kvaliteedi ning odavamate hindadega esemeid. Selle protsessi käigus sai disain endale võrdlemisi kindlalt määratletud kuju ja sestpeale peetaksegi disaini eelkõige kommertssfääri kuuluvaks või stiliseerimise ja esteetilise vormimise vahendiks. Usun, et disain on praegu tagasi võitmas oma industrialiseerimiseelset kuju ning jälle vabamaks ja instinktiivsemaks muutumas, kuivõrd disaini on hakatud kasutama täiesti uutes valdkondades, näiteks sotsiaalsete probleemide ja humanitaarkriiside lahendamisel.
Loe edasi moodnekodu.delfi.ee