EAS: Loomemajanduse arenduskeskuste roll kasvab
Peatselt mööduvale aastale tagasi vaadates paistab kõikide suuremate ja väiksemate tegemiste hulgas silma kolm olulist märksõna: disain, loomemajanduse arenduskeskused ja loomemajandusalane teadlikkus.
Disain praktikas ja paberil
2012. aastal käivitus disaini strateegilise rakendamise pilootprojekt Disainibuldooser, mis aitab läbi disaini kasutuse tõsta Eesti ettevõtete võimekust ja ekspordipotentsiaali. Projekti eesmärgiks on töötada välja eri sektorite ettevõtete ja disainerite/disainibüroode pikaajaliseks koostööks vajalikud meetodid ning rakendada need praktikasse. Pilootprojektis osaleb 10 ettevõtet ja 10 disainijuhti, kes õpivad projekti strateegilise juhi ja koolituste läbiviija Richard Eisermann’i käe all kasutama disainmõtlemise tööriistu, et töötada välja uudseid lahendusi oma ettevõtete arendamiseks. “Projekt on pikaajaline: kuigi novembri alguses jagati omavahel juba esimesi senise koostöö tulemusi, algab sisuline arendustöö alles järgmise aasta algul ning pilootprojekti “vilju” saame korjata alles 2014. aasta esimeses pooles. Pilootprojekti kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist,” kirjeldas ambitsioonikat ettevõtmist EASi Ettevõtete võimekuse divisjoni ekspert Anu-Maaja Pallok.
“Lisaks Disainibuldooserile soodustab disaini strateegilist rakendamist ka disaininõustamise toetus ja innovatsiooniosakud, mille raames saavad ettevõtjad kasutada disainijuhtide, -büroode ja disainerite teenuseid soodustingimustel. Nende meetmete raames on tänaseks rahastatud üle 80 disaini rakendamisega seotud projekti.”
“Kindlasti väärib äramärkimist sügisel ilmunud käsiraamat ettevõtjatele: “Kuidas leiutada jalgratast”. See on esimene eesti disainipraktikute poolt kirja pandud eestikeelne raamat disaini rakendamisest ettevõtluses. Raamatu autorid on erinevate disainivaldkondade esindajad, kes tegutsevad nii disainerite kui ettevõtjatena. Oma ala tipud viivad disainiprotsessi kirjeldades kokku isiklikust vaatenurgast kogetu maailma praktikatega. Kaardistades disaini kasutuse piire ning valgustades võimalusi, otsivad nad universaalseid tõdesid, mida argises olelusvõitluses ellu rakendada. Teekond läbi disainiprotsessi jaguneb kolme peatükki, viies lugeja läbi idee sünni, arenduse ja turule maandumise faasi. Tootedisain, strateegia ja turundus on eduka majanduse kolm hädavajalikku vundamendikivi, mida peaksid mõistma ka lugejatest ettevõtjad ja juhid,” kirjeldas Anu-Maaja värske raamatu põhipunkte. Raamatu andsid välja Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia ning raamatu väljaandmist toetasid EAS läbi Euroopa Sotsiaalfondi vahendite ja Kultuurkapital.
Täpsemini fokuseeritud loomemajanduse arendamine
2012.a esimestel päevadel jõudis eduka lõpuni “Loomemajanduse tugistruktuuride toetuse” II taotlusvoor, mille tulemusena said oma projektidele järgnevaks kaheks aastaks rahastuse kokku üheksa loomemajanduse valdkondlikku ja piirkondlikku arenduskeskust. Nende hulgas oli nii uusi tulijaid, kes asusid täitma loomemajanduse arenduskeskuse rolli (nt. Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus) kui varasemalt käivitunud tugistruktuure (nt. Eesti Disainikeskus, Eesti Arhitektuurikeskus, Tartu Loomemajanduskeskus).
“Hea meel on tõdeda, et tänaseks on tekkinud koostööpartnerid, kelle kujunemist kompetentsikeskuseks ja oma valdkonna arengu eestvedajaks saame lähiaastatel toetada kõigis olulistes loomemajanduse valdkondades. Kui esimese taotlusvooru fookus oli loomeettevõtlust toetavate tugistruktuuride loomisel eelkõige investeeringute kaasfinantseerimise näol, siis teise taotlusvooru raames rahastatud projektid keskenduvad valdkondade või piirkondade sisulisele arendamisele ja ekspordisuutlikkuse kasvatamisele erinevate ühistegevuste elluviimise toetamise kaudu. Lisaks toetatakse ka tugistruktuuride võimekuse tugevdamist. Nüüdseks on loomeettevõtjatele loodud võimalused ekspordi edendamisele suunatud ühistegevustes osalemiseks ning arenduskeskustel on selles koordinaatori ja eestvedaja roll,” kirjeldas Anu-Maaja tugistruktuuride fookusi.
“Loomemajandusalase teadlikkuse edendamisel on juba aastaid olnud kandev roll Loov Eestil. Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise programmi elluviimise eesmärgiks on loomeinimeste senisest aktiivsem kaasamine ettevõtlusesse, kus nad saaksid oma annet laiemalt rakendada ning tegutsevate, nö. traditsioonilistes tegevusvaldkondade ettevõtjate julgustamine loomeinimeste oskuste mitmekesisemaks kasutamiseks. Eesmärk on ambitsioonikas ning soovitud tulemuste saavutamine nõuab aastatepikkust järjekindlat ja leidlikku tegutsemist – sest mõttemaailma muutus on kõige vaevalisemalt esilekutsutav muutus. Maailm meie ümber areneb tormiliselt, kuid ikka veel viibime me turvalises mugavustsoonis, kus muutused pole vältimatud. Või siiski?” mõtiskleb Anu-Maaja
“Nagu ütles Briti loovettevõtja ja strateeg John Newbigin 2010.a Pärnu Juhtimiskonverentsil, pole loovusel põhinev äri mitte ainult hea äri, vaid ainus äri, mis omab kasvupotentsiaali naftaõitsengu-järgses ammendatud loodusressursside maailmas,” võttis Anu-Maaja loomemajanduse potentsiaali tabavalt kokku.
