Edu valem: õigete oskuste ja mõtteviisi tasakaal

Juba kuuendat korda oli Loov Eestil rõõm korraldada Tbilisis konverentsi Creative Entrepreneurship Academy. Seekord võtsime fookusesse innovatsiooni.

Miks üldse on innovatsiooni vaja? Igal inimesel on ju eesmärk elada paremini.  Aga kuidas? Selle saavutamiseks peab olema idee, selgelt sõnastatud probleem ja lahendus sellele. Lahenduseks aitavad õige tee kätte näidata kogutud andmed. “Ilma andmeteta oled ainult lihtsalt inimene oma arvamusega,” selgitas innovatsioonikoolitaja Anu Ruul. Ta rõhutas, et mitte iga idee pole hea, ka esmapilgul suurpäraseid ideid tuleb mitu korda hinnata. Põhjalikumalt kirjeldas Anu ka tööriistu, kuidas oma ideid hinnata ja nende edupotentsiaali kindlaks teha.

“Innovatsioon edeneb siis, kui selleks on loodud soodumused, õige ökosüsteem,” rääkis Nana Dikhaminja, AlteUniversity digimuutuste keskuse direktor. Kõik innovatsioonid saavad alguse erinevate alade koostööst ja üks innovaatiline idee võib uksi avada ka hoopis teistele turgudele. Ta tõi näiteks kosmoseskafandri arendamise, millise töö tulemusi saab kasutada ka näiteks tuletõrjes ja elektriautode loomisel. Oma esinemises puudutas ta ka innovatsiooni arendamise kitsaskohti Gruusias ning tõi välja, et uuendustele suunatud mõtteviisi tuleks ergutama hakata juba koolides. Naljaga pooleks rääkis ta, et Gruusia luule on parem kui romaanid – grusiinidele ei meeldi väga pikalt ühe teemaga keskendunult tegeleda.

Koostöö olulisust rõhutas ka Rasmus Kalep Taltechi Mektory startup keskusest. Mektory mission on tuua erinevad osapooled koostööle – teadlased, startupid, ettevõtjad, tehnoloogiaeksperdid. Mektory on hea näide innovatsiooni soosiva ökosüsteemi loomisest. Mektory tegutseb kui teaduse olulisuse populariseerija, ettevõtluse arendaja ja tehnoloogia siirdaja.

Investorite vaadet innovasioonile tutvustas Yrjö Ojasaar. “Investorid investeerivad AINULT innovaatilistesse ettevõtetesse,” rõhutas ta. Innovaatilises ettevõttes on nii erialaselt, kultuuriliselt kui ka geograafiliselt mitmekesine tiim, sest ainult erineva taustaga inimesed saavad mõista maailma eri nurkades olevaid vajadusi.  Investeerimist väärt idee peab olema skaleeritav üle maailma ja sellel peab olema uudne ning senistest parem lahendus mõnele olulisele probleemile ning mida lahendatakse  uudse ärimudeliga. Investori tähelepanu pälvimiseks soovitas ta enne kindlaks teha, millistesse valdkondadesse ja millises mahus see või teine fond investeerib.

Tutvustades innovatsioonialgatusi Gruusias rääkis Sesil Verdzadze, UNDP Georgia Accelerator Lab’ist, et grusiinid ei mõelnud endast kui innovaatoritest, kõigepealt oli vaja alustada hoiakute muutmisest ja innovatsiooni olemuse selgitamisest. Ta tutvustas lähemalt Gruusia Leiutiste Muuseumi aktsiooni, kus otsiti innovaatilisi ideid energia säästmiseks. Konkursile laekus oodatust palju enam ideid , 75, ja võitja kuulutatakse välja oktoobris. Kitsaskohtadele viidates tõi ta välja, et grusiinid kardavad startuppe asutada, sest kardavad kaotada stabiilset sissetulekut.

Karl Pärtel on aktiivselt toetanud rohelisi tehnoloogiaid puhta tehnoloogia idufirmade, kiirendite ja fondide kaasasutajana. “Kui vanasti oli Cleantech tähelepanuta, siis nüüd on selle väärtus juba üle 100 miljardi ja see kasvab kordades. Cleantech Estonia + Beamline Accelerator’I nimekirjades on üle 80 rohetehnoloogia startupi, neist ca 70% tegelevad just erinevate seadmete loomisega ning ca 80% neist on edukad,” rääkis ta. Oma kogemusi tutvustas ta puidus pakkematerjali tootva RAIKU ja seenemütseeli kasutava materjali loova Myceen näitel.

Toidutehnoloog ja Põllukultuuride klastri projektijuht Killu Leet selgitas, miks on vaja toiduvaldkonnas innovatsiooni teha. Maakera rahvastik kasvab 2030. aastaks 8,5 miljardini ja 9,7 miljardi inimeseni 2050. aastal. Selleks et kõiki neid inimesi ära toita, on vaja toota  70% rohkem toitu arvestades, et meil on selleks10 miljonit hektarit vähem maad.  Nii murtaksegi pead, milliseid lahendusi pakkuda. Killu rääkis lähemalt, kuidas kindlustada mullaviljakuse jätkusuutlikkus ja milliseid taimseid toiduaineid on veel võimalik arendada. Miks aga arendatakse taimedest nt tehisliha? Sest  ainult taimsest toidust ei saa inimene piisvalt proteiini. “Võid leida mehe, kes suudab ära süüa mitu kilo liha, kuid mitte mehe, kes suudaks ära süüa 12 kilo viinamarju,” tõi Killu näite. Uuringutel põhinevat innovatsiooni on vaja nii põllumeestel, toidu tarbijatel, valitsusel kui ka investoritel.  Aktiivselt tegelevad uute võimaluste leidmisel toidu tootmisel  mitmed toidutehnoloogia arenduskeskused.

Uute ideede leidmise töötoa läbi viinud loovuskoolitaja Indrek Maripuu rääkis, et,meie ajule ei meeldi innovatsioon ega ajurünnakud. Kuidas sellest üle saada? Tuleb anda oma ideedele erinevaid kontekste. Kriitilise tähtsusega on ka see, kuidas sa oma väljakutse sõnastad – sõnastus võib kallutada sinu ideed erinevasse suunda. Töötoa käigus otsisid osalejad ideid, kuidas ergutada innovatsiooni Gruusias. Parimad väljasõelutud ideed koguti kokku ja need antakse edasi neile, kes saavad need ellu viia.