Eesti disain tõi Brüsselisse värskust

29. aprill, 2014

FC0A2AB8A067C91815EB6D7E6B0571DAB04D4058546AEB9B4ACE7E802468DC67Pea kuuekümne Eesti disaineri parimad tööd püüavad Brüsseli kesklinnas tähelepanu. Näituse eesmärk on tutvustada andekaid Eesti disainereid ja raputada maha odava allhankemaa maine.

Deviisiga “Suurus pole oluline” meelitatakse disainihuvilisi Brüsseli südalinnas St Michel´i katedraali vastas asuvasse Flaami disainikeskuse galeriisse. Enamik astub seejärel tundmatusse. Sõnapaar Eesti disain ei öelnud näituse võõrustajale, Flaami Disainikeskuse juhile enne eile õhtul avatud näitust suurt midagi, vahendas Aktuaalne Kaamera.

“Ma ei teadnud Eesti disainist palju,” tunnistas Valcke. “Objektid, mida siin näen, esindavad arenevat disaini. See peab veel mitu aastat kasvama, enne kui luuakse tugev kuvand.”

Belgia keraamikadisainer Frank Steyaert uurib tähelepanelikult Raili Keivi portselantasse, millele on külge poogitud betoonist käepidemed. Kui saaks, kasutaks neid tasse iga päev, ütleb kogenud keraamik.

“Käin siin tihti näitustel ja see erineb täiesti sellest, mida siin tavaliselt näen, sellest, mida Belgias tehakse,” rääkis Belgia keraamikadisainer Frank Steyaert. “Eeskätt naturaalsed materjalid. See, mida nad nendega teevad, on väga huvitav.”

Brüsseli näitus on kolmas sellises mastaabis ettevõtmine Eesti disaini tutvustamisel Euroopas. Esimesed katsed tehti Helsingis ja Stuttgardis, ütles Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova.

Pea 60 näitusel esindatud disaineri hulgast leiab nii teenekaid kui ka äsja kooli lõpetanud loojaid. Väljapanek sisaldab Eesti disaini laia spektrit alates keraamikast ja valgustitest, lõpetades kottide, kingade ja ehetega. Elevust tekitas äsja Prantsusmaal 50 000 eurose auhinna pälvinud elektrimopeed Stigo.

“Kui peeglisse vaadata, siis ega maailm ei tea eestit disainimaana,” nentis Gurjanova. “Tahaks lahti saada sellisest suhtumisest, kui käime messidel ja öeldakse, et toodetel on nii kõrge hind, ise allhanke maa. Et teadvustada ka toodete kvaliteeti ja innovatiivsust, peame me ennast näitama.”

Gurjanova sõnul on Eestis iga 800 inimese kohta üks disainer. Koduturg jääb neile paratamatult väikeseks, eksport on elutähtsusega, ütleb ta, lootuses, et Brüsseli südalinna viidud Eesti disain jääb silma ka edasimüüjatele.