Eesti loomemajanduse areng vajab suuremat hoogu
Eesti majandusel läheb hästi, Euroopa Liidus oleme üks kiirema majanduskasvuga riike. Majanduse edukuse tagab eelkõige eksport, mis viimasel ajal on pidevalt kasvanud. Kõik ettevõtluskeskkonda analüüsivad ja reguleerivad institutsioonid on rõhutanud vajadust kasvatada ettvõtete ekspordisuutlikkust, mille toetuseks on loodud ka hulk toetusmeetmeid.
Loomemajandus muutub iga päevaga aina olulisemaks konkurentsivõime tõstmise allikaks, olgu selleks siis tooted või teenused, tuntus turismisihtkohana või mõnusa elukeskkonnana.
piirkondade arengu elavdamiseks, on veel küsitav. Siinkohal olen veendunud, et parimaks õpetajaks on hea eeskuju.
Eesti edu pärsib vähene koostöö. Häid näiteid ei pea otsima kaugelt, sest kõik on kuulnud Iitala (Soome) klaasist või IKEA (Rootsi) mööblist, kodusest majandusest tasub esile tõsta Balteco ja Krimelte edusamme disainjuhtimise rakendamisel. Nimetatud ettevõtted on tuntud ja tunnustatud nii kodu- kui ka välisturgudel. Kahjuks on Eestis aga vaid üksikuid häid koostöönäiteid, ettevõtted pole veel avastanud loomemajanduse võimalusi.
Loomemajanduse ja traditsioonilise ettevõtluse vaheline vähene koostöö ei ole ainult Eesti probleem. Kahe majandusvaldkonna teineteise leidmine läheb vaevaliselt kõikjal. Kaks eri keelt kõnelevat maailma võivad aga koostöös saavutada suurepäraseid tulemusi ja mõned riigid on siin märkimisväärset edu saavutanud. Ega ilmaasjata pole meie suuremate kultuuriobjektide arhitektuurikonkursse võitnud Taani arhitektid.
Eesti on tänu oma väikesele territooriumile ja kompaktsele infrastruktuurile kindlasti võimeline õppima teiste kogemustest ja mobiilselt õpitut rakendama. Selleks, et loomemajandusest maksimaalselt kasu oleks, tuleb leida kõige sobivamad moodused ja teha otsuseid ka riiklikul tasemel.
Eva Leemet
Loov Eesti tegevjuht
Artikkel ilmus 13.oktoobri Äripäevas.
