Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus: Rohkem valdkondadevahelist koostööd ja ühtlust haridusmaastikul
Esmaspäeval, 23. septembril tutvustati Tallinna Arhitektuurimuuseumis uut, arvult kolmandat Eesti loomemajanduse uuringut. Kuigi sektor areneb pidevalt tõusujoones, tõi uuring välja mõningad struktuursed probleemid, millele esitlusel osalenud arenduskeskuste ja loomeettevõtete esindajad üritasid koos seletust leida.
Uuringu esitleja, Eesti Konjuktuuriinstituudi juhataja Marje Josing tõi välja keskse probleemina siiani valitsevat loome- ja ärimaailma vastandust: ühelt poolt eraldavad loomeinimesed end ärimaailmast, teiselt poolt ei näe teised majandussektorid, et loominguliste lahenduste kasutamine loob konkurentsieelise, võimaluse teenida suuremat tulu ja liikuda välisturule. Siinkohal kommenteeris Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas, et disainerid ise ei suuda ettevõtjaid selles veenda ning et siinkohal on vajadust riigipoolse koordineerimise järele.
Nii kultuuri- kui ka majandus ja kommunikatsiooni ministeeriumi esindajad rõhutasid kuivõrd on oluline sektori arengu seisukohast igasugune koostöö: nii arengukeskuste ja loomeettevõtete vaheline, arengukeskuste koostöö omavalitsustega kui ka valdkondadevaheline koostöö. Selles peitub võti investeeringute suurendamiseks ning ühtse ja elujõulise sektori arendamiseks.
Teiseks valukohaks peeti haridust. Uuringust selgub, et üheks probleemiks on kõrgkooli lõpetanud loomeinimeste teadmiste ja oskuste mittevastavus ettevõtjate reaalsete vajadustega. Kuigi kõrgkoolide ja ettevõtete vahelise eduka koostöö näiteid on, tuleks seda koostööd suurendada, et kunstitudengid oleksid pärast oma õpingute lõpetamist valmis tööturu tingimusteks. Siin oodatakse omakorda ministeeriumitelt omavahelist koostööd: probleemile peaksid tähelepanu pöörama nii kultuuri-, majandus kui ka haridusministeerium.
Kõlama jäi ka üldine mure kunstihariduse maastiku pärast. Tingimustes, kus toimub kõrgkoolieelne kunstihariduse vähenemine ja kättesaadavuse piiramine võib tekkida olukord, et varsti ei olegi enam loojaid, kes saaksid loomemajandusse panustada. Samuti oodatakse suuremat kaasabi kõrg- ja kõrgrakenduskoolide arendamiseks, et luua uusi, ajaga kaasaskäivaid erialasid. Vastasel juhul tuleb uutel valdkondadel nagu näiteks mängutööstusel tuua tööjõudu sisse teistest riikides kasutamata seejuures ära meie enda potentsiaali. Disainitudengid tunnevad aga muret hoopis kunsti ja teaduse vastandamise pärast: kuidas saab ühiskonnas luua innovatsiooni ja lisandväärtust, mida ettevõtetele välja pakkuda, kui puuduvad kunstialase teadustegevuse jaoks soodsad tingimused?
Seega uuring vastas paljudele loomemajanduses tegevate inimeste küsimustele aga tekitas ka palju küsimusi. Nendele küsimustele vastamine annabki kätte suuna edasiliikumiseks. Ja nagu ütles Marje Josing: “Edasi ainult Mont-Blanc!”
Uuringuga saab tutvuda aadressil http://www.eas.ee/et/eas/uuringud/ettevotlus
