Eestlased on Euroopa ühed suurimad kultuuritarbijad
Hiljutine Eurobaromeetri uuring annab meile teada, et eestlaste kultuurihuvi on muljetavaldav, olles võrreldav Euroopa kontekstis Põhjamaadega. Euroopa Komisjon avaldas hiljuti 2013. aasta andmete põhjal tehtud Eurobaromeetri uuringu, kus küsitleti 26 536 inimest EL liikmesriikidest. 2007. aasta andmetega võrreldes on eurooplaste kultuurihuvi mõnevõrra raugenud, kuid eestlastel on siiski põhjust uhke olla.
EL kodanikelt uuriti, mitu korda on nad viimase 12 kuu jooksul vaadanud telerist või kuulanud raadiost kultuurisaateid, lugenud raamatut, käinud kinos, külastanud ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseume või näitusi, käinud kontserdil, külastanud raamatukogu, käinud teatris ja vaadanud balletti / tantsuetendust / ooperit. Kokkuvõtvalt on EL riikide inimeste enimlevinud kultuuritarbimise vahendiks tele- või raadiosaade – 72% vastanutest olid seda viimase 12 kuu jooksul teinud. Populaarsuselt järgmine tegevus on raamatu lugemine, mida oli praktiseerinud 68% vastanutest. Kõige vähem meeldib inimestele käia ooperis, balletis või tantsuetendusel, mida oli teinud vaid 18% vastanutest.
Riikide võrdluses paistsid silma Põhjamaad, kus kultuurihuvi oli kõrgeim Rootsis ning Taanis, kellele Eesti napilt alla jäi. Madalaimat kultuurihuvi tunnistasid kuuma kliimaga Kreeka, Portugal ning Küpros. 34% kõikidest vastanutest tunnistas, et nad ei võta praktiliselt kunagi kultuuritegevustest osa.
30% eestlastest hindas oma kultuuritarbimistkõrgeks, 53% keskmiseks ning 17% väheseks. Euroopa Liidu keskmised numbrid on vastavalt 18%, 53% ning 34%.
Võrreldes Euroopa keskmisega, käiakse Eestis vähem vaid kinos – kui Euroopas keskmiselt on vähemalt korra aastajooksul kinos käinud 52% kodanikest, siis meie protsent on 46. Kaardistatud tegevustest tegelevad Eesti kodanikud kõige enam kultuurisaadete vaatamise ja kuulamise (86%) ning raamatute lugemisega (78%). Euroopa keskmisest oluliselt enam on Eesti kodanikud käinud ka kontserdil (54% Eesti ja 35% Euroopa kodanikest) ja teatris (vastavalt 45% ja 28%).
Kui kontsertide tihedama külastamise takistusena nähti ajapuuduse kõrval samaväärselt ka kallist hinda, siis teatris käimise takistusena nähakse hinnast enam just ajapuudust. EL keskmisega võrreldes tõid eestlased oluliselt vähem välja huvi puudumist kultuuri vastu, ajapuudus seevastu on üks olulisemaid põhjendusi. Kui arvata välja TV/radio, raamtukogude külastamine ning raamatute lugemine, on eestlased probleemina välja toonud kodukohas pakutava tegevuse puudumise või madala kvaliteedi ni ooperi, teatri, muuseumi, kontserdi, kino kui kultuuriväärtuste külastamisest loobumise põhjusena.
Iseenesestmõistetavana tarbivad eestlased väikese rahvana teistest riikidest pärit kultuuritooteid. Näiteks on 42% vastanutest lugenud teise EL riigi autori kirjandusteost (31% EL) ning 40% vaadanut teise riigi kultuurisaadet või kuulanud infot raadiost (27%).
Pooled küsitletutest on ise osa võtnud kultuurilisest tegevusest. Näiteks 20% eestlastest on osa võtnud kunstilisest tegevusest nagu käsitöö, maalimine vms, mis on poole enam Euroopa keskmisest. Tantsinud on 19% vastanutest, laulnud 15% ning veebidisaini lonud 12% vastnutest.
Internetikasutamises oleme taaskord esirinnas, sest 78% inimestest tarbib kultuuri internetist regulaarselt. 77% neist loeb uudiseid (53% EL), 58% kuulab raadiot või muusikat, 50% otsib infot kultuurisünmuste kohta ning 41% laeb alla muusikat.
Uuringuga saab edasi tutvuda http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_399_fact_ee_en.pdf
Teiste EL riikide admetega saab tutvuda siin.
