Euroopa pealinnad jagavad kogemusi loomeklastritest
Rahvusvahelise INTERREG IVC projekti Creative Metropoles raames kohtusid Stockholmis 11 Euroopa linna esindajad, et vahetada kogemusi loomemajanduse teemadel. Konverentsi eesmärgiks oli suurendada teadlikkust loomemajanduse mõjust linnade majanduslikule arengule ning tutvustada parimaid näiteid koostööst riigi, kohaliku omavalitsuse ning loomeettevõtete vahel erinevates Euroopa linnades.
Stockholmis toimunud kogemuste vahetamise üritus oli pühendatud projekti Creative Metropoles raames läbiviidud uuringu tulemustele. Uuring põhines linnaruumi ning loomeettevõtluse analüüsil ning 11 Euroopa metropoli – Amsterdam, Barcelona, Berliin, Birmingham, Helsingi, Oslo, Riia, Stockholm, Tallinn, Vilnius ja Varssavi – parimatel praktikatel.
Professor, Dr. Dieter Haselbach – uuringumeesmonna liige: “Euroopa linnade uuring tõi selgelt esile, et loomemajandust mõistetakse väga erinevalt, mistõttu ka kogemused ja lähenemised toetuspoliitika väljakujundamisel on erinevad. Pole võimalik öelda, milline neist lähenemistest on parem võid edukam – kõik sõltub sellest, mida linnad ise tahavad saavutada, millist lähenemist kasutada, millist sektorit toetada. Peamine järeldus on see, et peaksime kõik üksteise kogemustest õppima“.
Professor Dominic Power – Uppsala ülikool, majandusgeograafia professor, rõhutas linnade rolli analüüsides, et oluline on eristada, millist loomemajandusharu linnad eelkõige esile tahavad tõsta. Igal allsektoril on erinevad vajadused ning sellest sõltuvad ka konkreetsed tegevused. Ta julgustas väikeettevõtlust toetama ning mitte unustama äriliste huvide täitmisel loovust.
Loomemajandust edendavaid parimaid praktikaid tutvustasid Stockholm, Tallinn, Berliin, Amsterdam, Barcelona, Vilnius ja Inglismaa.
“KreaNord” projekt, mida tutvustas Rootsi majandusministeerium, oli heaks näiteks riikideülesest koostööst Skandinaavias, keskendudes ettevõtluse ja kultuuri sidumisele regionaalsel tasandil. Projekti algatas Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning seda viivad ellu Rootsi, Island, Norra, Soome, Taani ja Fääri saared.
Tallinna linn esitles 2009. aasta sügisel avatud loomeinkubaatorit, mille tegevus on suunatud loomeettevõtetele soodsa füüsilise keskkonna ning äriarendusteenuste pakkumisele. Tänaseks on inkubaator loonud üle 50 töökoha andekatele inimestele, kes soovivad ettevõtlusega alustada. Samas on ka juba 46 uut ettevõtet läbimas inkubatsiooniprotsessi, et liituda inkubaatoriga.
Konverentsi külastajatele avaldas muljet ka Berliinis läbiviidud projekt nimega „Disainireaktor“, mis koondas koostööle disainiüliõpilased ja ettevõtted. Tänaseks on selle koostöö tulemuseks 6 registreeritud patenti uutest disainilahendustest. Järgmise ühisprojektina püütakse interdistsiplinaarset koostööd arendada kunsti ja tehnoloogia valdkondade tudengite vahel.
Ettevõtete ärivõimekuse arendamine läbi klasterdumise ning rahvusvahelistumise leidis käistlust Kataloonia regiooni, Barcelona, parima praktika tutvustamisel.
Linn võib loomemajandust toetades ka ise kasu saada! See oli järelduseks üle 10aastase kogemusega Amsterdami kunstitehaste projekti (Broedplaatsen), mida peetakse üheks parimaks loomemajanduse arendamise näiteks Amsterdamis. 1440 tegutsemiskohta, 2500 töökohta on selle algatuse tulmuseks. Idee ise põhineb vanade hoonete (tehased, koolid jms) kasutuselevõtul loomeinimeste tegutsemiskohana, mida toetatakse linna poolt.
“Kui me räägime loovast majandusest, siis peaksime ehk mõtlema hoopis loova ökosüsteemi peale?” – pidades silmas Inglismaal asuvat Aberystwyth and Three Mills Island piirkonda Inglismaal kui ühte näidet keskkonna ja kultuuri ühendamisest. 17 disainerite meeskonda koostöös kohaliku kogukonnaga algatasid seal projekti endise tööstusala kujundamiseks ökoloogiliseks elurajooniks ning hariduskeskuseks.
Loovus ei tunne piire, minevikku ja tulevikku saab ühendada, muutes äärealad elavaks, unikaalseks ja innovaatiliseks elamis- ja tegutsemispiirkonnaks kunstnikele – see on Leedus, Vilniuses paikneva Užupise Vabariigi lugu. Ühe tööstusala regenereerimine taaselustas terve linnaosa, seda tänu piirkonnas elavate loomeinimeste ning linna koostööle. See lugu ei ole veel lõppenud – linn on jätkuvalt avatud investoritele ja uutele ideedele.
Paralleelselt konverentsiga toimus ka loomeettevõtete kontaktüritus „Blender“, milles osales kokku 25 ettevõtet kõigist projekti partnerlinnadest.
Täpsemat informatsiooni projekti tegevuste kohta, sh ettekandeid, leiab projekti kodulehelt:
Jaanus Vahesalu
Projekti koordinaator Tallinnas
Tallinna Ettevõtlusamet
Tel. 6404425
