Europeana 1989 kogumispäevadele toodi üle saja mälestuse Balti ketist
30.-31. augustil Rahvusraamatukogus toimunud Europeana 1989 Balti keti mälestuste kogumispäevi külastas ühtekokku u 100 inimest ja panustati u 150 objekti. Paljude fotode ja trükimaterjalide kõrval toodi kohale ka tollal ise õmmeldud sinimustvalge lipp harjavarre otsas ja väike vana Sony taskuraadio, mis mõlemad osalesid Balti ketis.
Inimeste muljetest selgus, et pärast Balti ketti jätkati mitmel pool kõrgendatud meeleolus. Nii anti teada Rohuküla sadamas toimunud rohelisest ketist, kuhu tulid inimesed nii Lääne-kui Saaremaalt. Üks mees aga viis sõbrad Kiisale oma suvilasse, kus ta värskelt hangitud õlleankruga esimese laari õlut oli valmistanud suure sündmuse tähistamiseks. Nii et oli, mida meenutada. Lisaks jõudis kogumispäevadele üks kena hele kleit, mida panustaja kandis esimest last oodates Türi linna ristmikul Balti ketis seistes. Kleidile sekundeerib pruun tolmumatel, millel oli au samuti Balti ketis osaleda. Tallinna Teadlaste Maja saatis protokollid koosolekust, kus arutati 1989. aasta augusti tegemisi ja Balti ketis osalemist. Samuti arutati 1989. aastal kodakondsusseaduse eelnõu.
Frank Drauschke, kes on mälestuste kogumise aktsiooni üks algatajaid, panustas tolleaegsete fotodega. Ta sõitis hääletades 1989. aastal läbi Balti riikide ja osales samuti ketis. Viru hotellis giidina töötanud naine tõi aga mälestuse sellest, kuidas ta viis sakslaste grupi Balti ketti seisma.
Esimesel kogumispäeval leidis Rahvusraamatukogus aset Balti keti teemaline vestlusring. Euroopa Parlamendi saadik ja Europeana 1989 rahvuslik saadik Tunne Kelam ütles, et mälestuste kogumine on tänuväärne ettevõtmine, ja kutsus inimesi osalema. Tunne Kelam on Europeanasse panustanud oma Eesti kodaniku registreerimiskaardi. Ajaloolane Küllo Arjakas tõi välja Balti keti eelloo ja Rahvarinde Pärnus toimunud koosoleku protokolli, kust selgus huvitavaid üksikasju Balti keti kavandamise kohta. Arjakas panustas Europeanasse protokolli koopia.
Filmirežissöör Peeter Simm, kelle filmi „Balti tee“ ka kogumispäevadel näidati, rääkis filmivõtete ajal juhtunust. Simm juhtus nägema üksikut noormeest metsast tulemas, õngeridva otsa seotud sinimustvalge lehvimas. Simmil polnud tol hetkel kaamera töövalmis, seega palus ta poisil uuesti tulla. Kaader läks kordamisele veel ka ühe Vene telekanali jaoks. Pärast räägiti, et see on eestlastele väga iseloomulik, eestlased lähevad üksi sirgelt eesmärgi poole.
Fotograaf Peeter Langovits, kes tollal töötas TASSile allunud ETAs, rääkis oma muljeid. Üht tema pilti, kus punane lipp, millel sirp ja vasar kõrvuti haakristiga, TASS rahvusvahelistele agentuuridele edasi ei saatnud. Kuidagi see pilt aga välismaale jõudis ja tuli pakkumistes TASSile endale tagasi. Langovits pildistas tänavu 23. augustil Vilniuses toimunud Balti ketile pühendatud järjekordset maratonijooksu, kus Eesti lippu kandsid leedulased, sest eestlased jooksus millegipärast enam ammu ei osale. Telereporter Andres Raid ütles oma emotsionaalses meenutuses, et tema pole enam kunagi eestlaste silmades nii palju sära näinud kui Balti keti päeval.
Kogutud materjalid tehakse vabalt kättesaadavaks aadressil www.europeana1989.eu ning seal saab ka ise mälestusi ja materjale lisada. Sellest sünnib põnev ja värvikirev digitaalne arhiiv, millesse saab süveneda õppeotstarbel, uuringute eesmärgil või isiklikust huvist. Arhiiv täieneb 23. augustini 2014, mil tähistatakse Balti keti 25. aastapäeva.
Kogumisaktsioonis lõi kaasa Eesti Ajaloomuuseum, kes jagas oma juba kogutud materjale ning sai Rahvusraamatukogus toimunud kogumispäevalt lisa. Kohal oli veel sihtasutus UNITAS, kes kogus inimeste lugusid oma projekti Kogu Me Lugu tarvis.
Europeana ja 1989
Europeana (www.europeana.eu) on digitaalne raamatukogu, muuseum ja arhiiv, mis alates 2008. aastast viib ellu Euroopa mäluasutuste ambitsiooni teha selle maailmajao rikas ja mitmekesine kultuur kõigile kättesaadavaks. Europeanasse panustavad üle 2200 mäluasutuse ja organisatsiooni 34 maalt, sh Eesti. Europeanas on juba u 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti ning see annab võimaluse avastada ja uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu.
Europeana kaasab kampaaniate kaudu sisu loomisse ka lõppkasutajaid, andes neile võimaluse oma lugusid digiteerida ja jagada. Europeana 1989 ongi üks selliseid. Selles ettevõtmises osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari. Kampaania algas juunis Poolast, augustis läbis kolm Balti riiki ning läheb edasi Tšehhi, Ungarisse ja Saksamaale.
