Gerda Hempel: Loovtalendid on loomemajanduse strateegiate põhialuseks

26. oktoober, 2011

altGerda Hempel on Kopenhaagenis asuva Artlab juht. LoovEesti viis Gerdaga läbi lühiintervjuu.

Mis on Sinu arvamus, mida peaks valitsused tegema, et loomemajandust strateegiliselt arendada?

See on tõesti väga suur küsimus, pean tõdema. Esiteks, kindlasti oleneb see riigi arengutasemest.

Usun, et tähtis on pidada meeles, et loovtööstuste tuumikuks on loomingulisus. Seepärast on tähtis ka kindlustada,  et loovtalendid oleksid kõigi loomemajandust puudutavate strateegiate põhialuseks.

Rääkides loovtalentidest, peaksis poliitikakujundajad nende hetkeolukorda meeles pidama. Esiteks, suurem osa neist ei oma kindlat sissetulekut ja töötavad vabakutselistena. Teiseks, valdkond vajab edendamist  ja seda saab saavutada läbi nende kompetentside arendamise. Kui nad on omandanud vajalikud oskused ja kompetentsid on nad võimelised oma turväärtust kasvatama. Lühidalt, kui kunstnikute läbilöögivõimekust tugevdada, suudavad nad genereerida enam. Aga siin jällegi, peaksid nad teadma, kuidas seda teha.

Teine, mida välja tooksin, on vajadus  reguleerida vabakutseliste tööd. Seadused ja korraldused ei ole kohandatud nende igapäevasele olukorrale.

Viimasena, kuid sugugi mitte vähem tähtsana, soovin rõhutada, kui tähtis on loomemajanduse strateegiate arendamisel rääkida nii ülevalt-alla kui alt-ülesse suunaga strateegiate kombineerimiest. Mõlemasuunalised strateegiad on vajalikud.

Artlab Kopenhaagenis on täpne näide sellest, kuidas Sinu poolt jagatud soovitused poliitikakujundajatele ellu rakendada ja julgen väita, et tegemist on väga eduka näitega.

Julgen väita sama. Mida on tähtis meeles pidada, et iga projekti kaasatud huvigrupp peaks olema rahul. Oleme mõõtnud rahulolu nii meie programmides osalenud kunstnike kui investorite seas ning mõlema grupi puhul on see kõrge olnud.

Artlab arendab õppelaboratooriume, treeningprogramme ning projekte, millede eesmärgiks on tugevdada kunstnike individuaalseid võimalusi tegutsemaks, tegemaks koostööd ning loomaks uusi platvorme oma kunsti ja loovtööstuse arendamiseks. Oma ettekandes tõid kaks näidet elust enesest – inimestest, kes on läbinud Artlab programmi. Palun kirjelda lühidalt, missugune oli nende kahe inimese olukord enne ning pärast programmi.

Esimene näide, millest rääkisin, oli lauljanna kohta, kes töötas riiklikus ooperimajas. Ta koondati, kuna vähendati töötajate üldarvu. Peale Artlab programmi läbimist viib ta läbi Opera on location aktsioone. See tähendab, et ta esitab erinevates avalikes kohtades üle linna osasid ooperitest. See omakorda tähendab, et ta saab taas laulda. Lisaks sellele viib ta läbi koolitusi ettevõtetes. Ta õpetab töötajatele kuidas parandada oma avaliku esinemise oskust juhtides paremini õhuvoole ja hääletooni rääkimise ajal.

Teine näide oli muusiku kohta, kes lõpetas hiljuti ülikooli ning ei suutnud leida töökohta. Peale Artlab programmi läbimist pakub ta nüüd helide laenutamise teenust. See tähendab, et ta loob erinevaid helisid, mida ettevõtted saavad tema käest osta kujundamaks nendega oma töökeskkonda. Lisaks pakub ta teenust, kus loob ettevõttele spetiaalsed helid ning on selles väga edukas! Hiljuti mainis ta mulle, et loob hetkel helisid ühe ettevõtte autodele.

Intervjueeris Piret Potisepp

VAATA LISAKS: 
Pildigalerii
Blogi, presentatsioonid ja materjalid 
Artiklid eesti keeles
Videoklipp
President Toomas Hendrik Ilvese kõne