Tänases Eestis tulevikku vaadates on olulised kaks printsiipi – koostöö ja tahe uute reaalsete väärtuste loomise läbi inimeste elu maailmas paremaks muuta. Inspiratsioon, mitte niivõrd ellujäämine, on ettevõtete jaoks see, millest lähtudes täna alustada. Ja loovusel on nendes tegevustes võtmeroll. Aasta Agentuuriks valitud reklaamibüroo Taevas Ogilvy strateegiline juht Gert Lee vaatab ettevõtlust läbi loovprisma.

Siinse ettevõtluse potentsiaal on inimestes, kes suudaksid loodud ideid viia suurematele turgudele ja keskenduda sellele, millega on rohkem võimalusi eristuda. Eestis on toimunud paradigma muutus, mille soov on loovat ettevõtlust arendada. See annab ka ettevõtetele ja erinevatele majandussektoritele üldisemalt võimalusi koos selle perspektiivitunnetusega, kuidas end antud sektoris arendada ja millele on oluline pöörata tähelepanu.

Reklaamimaastikul on heas seisus ettevõtted ja kliendid, kes püüavad loovalt mõelda. Kaitsepositsioonis klientidel kaob seevastu ära konkreetsus, siht ning ka tulemus jätab seepärast soovida.

On tekkinud olukord, kus inimestel puudub julgus ja hoitakse oma töökohta, kuid ei mõelda arengule. Areng, mis juba iseenesest nõuab juhtidelt uusi omadusi, peaks algama mõistmisest, et loovus eksisteerib kõiges meie ümber. Loovus ei ole priviligeeritute võime, vaid peaks eksisteerima igas ettevõtluse valdkonnas loomulikult, by default.

Teisalt jällegi ka Eesti tegutsevad ettevõtjad peavad aru saama, et loovus on vajalik. Küsimus pole niivõrd ettevõtte ellujäämises, kuivõrd konkurentsieeliste ja inimeste jaoks reaalsete väärtuste loomises. Iga ettevõtte sees on ratsionaalne toetada loovat mõtlemist, vastasel juhul me ei arene. Tootmispõhine ajastu on selleks korraks möödas ja praegu on suurem osakaal ideedel. Peab tekkima ka vajadus, et ka loovosakaal saaks areneda ja luua lisandväärtusi.

Miks märkame arhitektuuri siis, kui linnaruumi kerkib uus kaubanduskeskus ja vaidleme: kas tegemist on ilusa või koleda ehitisega?

Kui ettevõtja ehitab 1000-le ruutmeetrile keskuse, kust inimesed ostavad nädalas mõne paari teksapükse, mõtlemata globaalselt väärtusliku ehitise loomisele, mis ka Eestit arhitektuuriliselt väärtustaks, välistame maailmaturule jõudmise ning järjekordsetes vaidlustes jääme tõdemusse, et käime Eestist väljas imetlemas linnu kui kunstiteoseid ja kohapeal loome klaasist kaupluseid. Orgaanika algab terviku tunnetamisest igal tasandil, ka riigis. Arhitektuuris on see ühiskonna mõtlemise tervik lihtsalt silmaga nähtav ja tunnetatav igaühele oma loomingulisuses, ilus ja ettevõtlikkuses.

Loovettevõtlus ja ideedepõhine majandus seega ei alga masinapargi loomisest ja tehaste ehitamisest, küll on aga vaja mõtlemise muutust.

Reklaamitööstuse üheks suurimaks väljakutseks täna on turunduskommunikatsiooni ja sotsiaalse suhtluse integreerimine. Kuigi sotsiaalmeedia ja WOM-turunduse hetkestaatus maailmas on täna veel hägune ja see kui palju see sotsiaalsus ära tasub, selgub aja möödudes. Sotsiaalmeedia on arenev ja võib-olla 2 aasta pärast on see suhtluskultuur hoopis teistsugune kui praegu, mistõttu on oluline vaadata ja olla analüütiliselt loov, mitte aga kiivalt arvutada kui palju investeeritud kroon täna tagasi toob. Tehnoloogia areng mõjutab nii harjumusi, meediakäitumist kui ka tarbimisvalikuid.

2005. aastal rääkis Mark Earls Eesti riigi WOM-potentsiaalist, kuna meil on vähe rahvast ja see kuidas selleni jõuda, oli tema hinnangul vaid aja küsimus. Tol hetkel aga ei suudetud sellest veel aru saada ja räägiti vaid ATL (Above the line) kommunikatsioonist. Seega muutus iseenesest ei ole uus, aga see tuleb aeglaselt, kuna oleme veel kinni vanades mudelites.

Lõpuks aga on need kanalid kõik vaid vahendid ja põhiline, mis loeb, on ikkagi idee. Tuum on siinkohal tunnetamine ja teadmine, mida tarbija vajab. Ning seesamune loovus. Selleks aga, et olla loov, tuleb tarbijate suhtes olla tähelepanelik ja terav.

Loov Eesti juunikuu uudiskiri: http://bit.ly/cdVaMF