HEI: PÖFF avas veebis professionaalidele suunatud filmituru
Pimedate Ööde Filmifestival avas pisut rohkem kui kaks kuud tagasi virtuaalse filmituru Black Market Online (BMO), mis on PÖFF-il toimuva regionaalse filmiürituse Black Market Industry Screenings otsene edasiarendus. Veebiturg teeb sedasama, mis PÖFF-il korraldatav ürituski: tutvustab ideid, et aidata leida rahastajaid ja koostööpartnereid, esitleb uut ja järeltootmises olevat filmitoodangut või järeltootmises olevaid filme võimalikele ostjatele ning lubab filmitegijatel pidevalt suhelda sõltumata messidest või festivalidest eesmärgiga soodustada Eesti ja piirkonna filmi- ja meediatoodangu eksporti.
„Vaid filmiprofessionaalidele mõeldud Black Market Online on meie regioonis unikaalne ettevõtmine nii kultuurilise kui ka ärilise koostöö arendamisel filmitööstuse valdkonnas – BMO koondab enda alla alates filmitööstuse kontaktidest ning arenduses olevatest projektidest, lõpetades uuema filmitoodanguga, mida on võimalik veebikeskkonnas koostööpartneritel ka turvaliselt vaadata,” selgitab BMO projektijuht Heili Jõe.
Keskendub regioonile
BMO keskendub esmajoones Kirde-Euroopale – Balti- ja Skandinaavia maadele, Venemaale ning lääne turgude huvipunktis olevatele Kesk- ja Kagu-Aasia riikidele: näiteks nii Kasahstanile, Usbekistanile, Gruusiale ja Armeeniale kui ka riikidele, kust on võimalik hankida häid filme. Samal ajal on Kesk-Aasia riikide filmitööstus astumas esimesi samme rahvusvahelistumise suunas ning lausa vajab koolitust ja nõuandeid. Piirkonna kasuks räägib ka asjaolu, et seal toodetavad filmid on Euroopa vaatajale uudsed ning PÖFF-i rahval on olemas suhtlemiskogemus nimetatud riikidega pluss teadmine nende ajaloolisest ja kultuurilisest taustast.
PÖFF-i peakorraldaja Tiina Loki ütlust mööda ajendas BMO-d looma huvi leidma PÖFF-ile võimalikult häid filme, teisalt soov kujundada välja mugav aastaringne tegutsemis- ja ekspordikeskkond filmitööstusele. Ta märgib, et väikese riigi filme, seega ka Eesti filme, on suurel filmifestivalil, näiteks Cannesis sama hästi kui võimatu müüa, tutvustakse seal ju kümnete riikide tuhandeid filme. „Ise ka ei jookse seal neid ostjana vaatama,” nendib ta. „Teiseks on Eesti filmiturg ebastabiilne – ühel aastal valmib mitu filmi ja siis ei tehta mitte ühtegi. Ostja kaotab aga seetõttu meie vastu huvi, kuid online’is on üleval nii valmis filmid kui ka ideetasandil filmimaterjal.”
Messiboks veebis
BMO kaudu saab veebis vaadata üle 125 filmi. Infot leiab arenduses olevatest projektidest, millele otsitakse partnereid, näha aga saab treilereid uutest filmidest. Samuti leiab BMO-st valiku Balti Filmi- ja Meediakooli parimatest tudengifilmidest ning PÖFF-i kirjandusteoste turu „Raamat filmiks” valitud teoste materjalid. Ka on BMO-s kättesaadav ülevaade riikide filmitööstuse statistikast ning filmitööstuse kontaktide andmebaas. Sisuliselt on tegemist messisarnase boksisüsteemiga online’is, ainult et boksiga tutvumiseks on aega täpselt nii palju, kui huvilisel tarvis.
Tiina Lokk märgib, et BMO on turvalisuse tagamiseks siiski suunatud filmitööstuse professionaalidele: režissööridele, produtsentidele, müügiagentidele, levitajatele, rahastajatele, ostjatele, festivalide ja filmiinstitutsioonide esindajatele. Samuti on sihtrühm audiovisuaalvaldkonnas tegutsevad ettevõtted ning teenusepakkujad.
See tähendab, et juurdepääsu BMO-le saavad vastava õiguse nõutanud isikud, statistiline info ja faktoloogia saab olema kättesaadav kõigile soovijaile.
„Erinevalt traditsioonilistest videokandjatest võimaldab BMO keskkond sisu omanikel – filmitootjatel, levifirmadel või avalik-õiguslikel organisatsioonidel – omada täpset tagasisidet, kes ja millal nende tootega tutvus, luues võimaluse täpseks otseturunduseks ja müügiks,” selgitab BMO arendusjuht Sten-Kristian Saluveer.
Turvaline süsteem
Ta kinnitab, et filmide vaatamine BMO-s on igati turvaline, mis siinses kontekstis tähendab, et filme ei ole võimalik „varastada” ehk lekitada piraatkaubana. Näiteks filmi vaatamisel kuvatakse sellele personaalne kasutajanimi. Koostööpartneriks on eestlastele siin Euroopa juhtiv veebipõhiste videolahenduste arendaja reelport. Vaatamise õiguse ja leviõiguse määramine/ostmine on hoolikalt läbimõeldud ja välja töötatud protsessid, kusjuures BMO keskkond on loodud võimalikult lihtsalt kasutatavana unustamata siinjuures turvarakendusi. „Keskkonda luues pöörati tugevalt rõhku selle kasutusmugavusele, lähtudes faktist, et Euroopa traditsiooniline filmitööstus on IT-valdkonnas küllaltki konservatiivne,” põhjendab Saluveer, lisades, et kuigi Euroopas eksisteerib mitmeid sarnase suunitlusega süsteeme, jätab nende kasutusmugavus küllaltki soovida. See aga pärsib uute klientide lisandumist ning on ka põhjus, miks BMO süsteem loodi võimalikult kasutaja soovidest ja vajadustest lähtuvalt.
Pilootprojekti töötas meeskond välja pooleteise aasta jooksul ning süsteem on pidevas arenduses, tuginedes filmitööstuse tagasisidele ja vajadustele. Saluveeri sõnul on BMO keskpunktiks Amazoni pilvetehnoloogial baseeruv kõrge videokvaliteediga kiire filmide vaatamise süsteem. „BMO eduteguriteks on süsteemi sõltumatus operatsioonisüsteemist – toetatakse nii Maci, Windowsi kui ka Linuxi keskkondi ning arendusplaanid on ka Androidi ja Apple’i platvormidele,” märgib Saluveer. „Samuti ei sõltu BMO interneti ühendusviisist, sest on optimeeritud töötama üle tavaliste wifivõrkude.”
Saluveer ütleb, et BMO loomisel oli põhimõtteks kaasata süsteemi arendusse Eesti ettevõtteid, et soodustada innovatsiooni ja meie tipptasemel IT-ettevõtjate promotsiooni ja eksporti Euroopa filmitööstuse hulgas. Süsteemi visuaalse külje lõi Tartu disainibüroo Fraktal ning tarkvara ja andmebaasisüsteemi arendajaks valiti Eestiski mainekas ADM Interactive.
Filmitööstuse promootor
Tiina Loki sõnul on nii PÖFF-i ajal teist aastat toimuva Black Market Industry Screeningsiga kui ka Black Market Online’i loomisega festival meelelahutuse pakkujast kasvanud filmitööstuse promootoriks. „Oleme sammu edasi astunud ning kui seni oleme arendanud Baltimaade ja Eesti filmitööstust, siis nüüd oleme muutunud kõige mõjuvõimsamaks festivaliks Skandinaaviamaades ja Ida-Euroopas. Näiteks Karlovy Vari festival ei oma sellist tähtsust tööstuse arendamisel,” märgib Lokk.
Möödunud aasta detsembris PÖFF-iga seotud filmitööstuse üritustest Black Market ja kaastootmisturust Baltic Event võttis osa ligi 300 akrediteeritud filmiprofessionaali 34 riigist. Heili Jõe kinnitab, et kaks aastat toimunud üritus on näidanud vajadust jätkuvaks tegevuseks. „BMO pakub mahukamat võimalust kohaliku ja regionaalse filmitööstusega seotud informatsiooni hankimiseks kogu aasta vältel,” sõnab ta.
BMO meeskond on seadnud eesmärgiks saavutada kolme aasta jooksul siinses piirkonnas filmitööstusele suunatud veebiteenuste juhtpositsiooni. Tänavu keskendutakse lisaks Eestile ja Baltimaadele ka Vene ning Kesk-Aasia fookuste arendamisele.
„Peamiseks väljakutseks saab olema jooksva uuenenud info pakkumine aasta vältel ning piisav rahvusvaheline turundus, teadlikkuse tõstmine sellest, et online-keskkond suudab tõsta kohaliku filmiekspordi efektiivsust,” lausub Jõe. „Lisaks näeme arenguvõimalusi just kolmandate riikide filmiprofessionaalide koolitamisel autoriõiguste, koostööprojektide, kuid ka piraatluse ennetamise valdkonnas, mis ida filmiturul on tõsiseks teemaks.”
Ees ootamas on Berliini filmiturg, kus PÖFF avab teenuse venekeelse versiooni ja tutvustab rahvusvahelisele filmitööstusele online-messiboksi võimalusi Eesti näite kaudu. Käimas on samuti koostöö Eesti Filmi Sihtasutusega kohaliku filmitoodangu rahvusvahelise promotsiooni arendamiseks veebikeskkonna kaudu.
Peamine probleem BMO arendamisel on pikaajaliste rahastajate ja investorite leidmine. Heili Jõe nendib, et näiteks EAS-i ühisturunduse- ja ekspordimeetmed ei võimalda valdkonna iseloomu ja arengut arvesse võttes konkureerida tööstustootjatega, sest BMO ja ka teiste loomemajanduse ettevõtete käibenumbrid ei ole nendega võrreldavad. Kuigi teenuste arendamisel on suur potentsiaal nii sisu kui ka tehnoloogia valdkonnas, ei ole praegu võimalik näidata toetuse kriteeriumitele vastavat mahtu ega kasumlikkust suurettevõtte mahus.
BMO esimese etapi arendamist toetasid EAS, Euroopa Komisjoni programm MEDIA International ja kultuuriministeerium. Projekti esitleja on välisministeerium.
Allikas: HEI
