Kontori seinalt leiab hulga kritseldusi, mis lähemal vaatlusel küll üsna kindla käega paberile tõmmatuks osutuvad. Siis peatub pilk arusaamatul viisil ja eesmärgil kokkuõmmeldud riidetükkidel, mis ilmselt neil sketšidel kujutatut püüavad ellu äratada. Tasapisi laudade ja masinate vahel edasi liikudes tekib aim, kuidas Skandinaaviast saadetud kriipsupildist lõpptooteni jõuti.

Baltic Intertex on rõivatootja ja eksportija, kelle ärimudel on aja jooksul suuresti muutunud. Selle tegevus sai alguse aastal 1998. Eesti kapitalil loodud ettevõte alustas AR Textile OÜ nime all ja sai praeguse nime aastal 2000. Muudatuse nimes ja ärimudelis tingisid tervistavad kriisid firma sees, muutused turul ning vajadus kaasata uusi kliendisegmente. Tagantjärele hinnatuna väga loogilise arenguni jõuti aga pigem instinktiivselt vajalikke, sealjuures valulikke juhtimisotsuseid tehes.
Äriidee kasvas välja ajast, mil AR Textile asutajad omasid 60 töötajaga õmblusvabrikut, mis oli orienteeritud naisterõivaste masstootmisele. Tingituna tervest hulgast valesammudest lõpetas õmblusfirma oma tegevuse, kuid andis piisava kogemuse ja julguse alustada olemasolevate tellimuste vahendamise ning kureerimisega Eesti õmblusfirmades, millest saigi alguse AR Textile OÜ esialgne äriidee. Firma algusaastatel nähti palju vaeva oma näo ja kliendisegmendi leidmiseks, et teistest eristuda. Tollased tellijad oli harjunud Eestit pidama odava allhanke maaks, millest tulenesid ka vastav suhtumine ja nõudmised: raske oli selgitada klientidele, et firma ei tegele pelga vahendusega, vaid osutab nn kompleksteenust, tegeledes peale tootmise kvaliteedi jälgimise ka kliendi ideede materialiseerimisega moto all „Joonisest valmistoodanguni” ja seda vaid kahe töötajaga. Sellest algsest hüüdlausest kujunes firma missioon.
Baltic Intertexi omanikud uurisid turunõudluse pikemat perspektiivi, nõudsid tagasisidet klientidelt ja tegid sellest tulenevaid mitmeid korrektuure. Näiteks tootearenduse kiiremaks ja efektiivsemaks muutmine tekitas vajaduse tuua näidiste õmblemine kontorile lähemale. Paar aastat tagasi alustatigi eksperimentaaltsehhi loomisega plaaniga läbi ajada paari õmblusmasinaga, mis aga nüüdseks on kasvanud muljetavaldavaks masinapargiks. Praegu toimub nii baaslõigete valmistamine, näidismudelite ja tootmistehnoloogia väljatöötamine kui ka näidismudelite ja suures osas müügikollektsioonide õmblemine oma kontoris. Loomulikult ei puudu ettevõttes ka uunikumid, mis esinevad mitmetes õmblusega tegelevates firmades sisekujunduselementidena. Baltic Intertexi masinad peidavad endas sügavamat tähendust! Näiteks üks täiesti töökorras seade aastast 1938 kuulus firmajuhi vanaemale ning rännanud sõja ajal läbi mitmed Tšeljabinski külad ja Tatarimaa, teenides omanikule elatise.
Nüüdseks on Baltic Intertex jõudnud arenguetappi, mille missiooniks on „Anna disaineri visioonile vorm”, mille põhiselt tehakse koostööd Skandinaavia tuntud rõivadisaineritega. Disainer saadab Eestisse oma tehtud visandi, mis tihtipeale on pelgalt käsitsi joonistatud õrnalt hoomatav ese, millest arendatakse välja kvaliteetne toode. Igat etappi ja pisiparandust demonstreeritakse partneritele Skype’i kaudu, mis on vähendanud suure hulga väliskomandeeringuid mõlemal suunal. Tõsi, humoorikaid seiku ettevõtte paanikaosakonna tegevustest on firma juhil Ulvi Kalal jutustada üksjagu, enne kui koostööpartnerite soove ja mõtteid nende pliiatsivisandite tagant lugema õpiti. Partnerid võtavad Kala meeskonna nõuandeid nüüd juba tänuga kuulda. Praegu käib usin töö Soome, Rootsi ja Taani disaineritega.
Kala sõnul sai firma algusaastatel ikka piisavalt kooliraha makstud, enne kui nüüdse mudelini jõuti. Piisavalt kurioosseid juhtumeid seonduvad just eeskätt tootmisega, kus viga kajastub korraga suurtes kogustes ja kasutusele tuleb võtta erinevaid „loova mõtlemisi tehnikaid”.  Aga ega kõiki ära ei silugi – näiteks tuleb Kalal meelde aastatetagune Rootsi kliendi tellimus, mil ta ei suutnud ära imestada, kuidas valmis tooted hakkasid riidepuul seistes aina lühemaks ja lühemaks minema – alla põlve kleidist sai minikleit ja normaalpikkusega topist nabapluus. Kuigi viga oli kanga töötluses, mis kohe polnud nähtav, ei andnud pisikese üksuse võitlus suurte tuuleveskitega mingit tulemust. Nii saadi endale palju riideid, mida võiks kanda tänapäevani!
Edasised plaanid on Kalal, kes on tänavu EBS-i magistrantuuri lõpetamas, juba väga hoolikalt paika pandud. Baltic Intertex on avastanud hea koostööpartneri Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse näol, kasutades aina aktiivsemalt EAS-i toetusi. Kasutatud on koolitusosakut raames „Võtmeisikute arenguprogrammi”, millega valmistatakse ette alusplatvormi järgmisteks strateegilisteks sammudeks ning appi on võetud ka teadmiste ja oskuste arendamise toetus.
Läinud aastal läks Baltic Intertexi õpihimuline juht EAS-i korraldatud ja toetatud õppereisile Norrasse. Kala räägib õhinal: „Õppereisile läksin silmaringi avardamise sooviga, kuid ma ei osanud iial arvata, kui meeldejäävaks see reis kujuneb. Päevaprogrammid olid väga konstruktiivsed – eri firmade külastused, mis võeti õhtul kokku mõnusas arutelus. Kui arvatakse, et Eesti ettevõtja on kinnine, kes kaitseb kiivalt oma ärisaladusi, siis meile avanes hoopiski teistsugune pilt – sellist ettevõtjate avatust ning teineteisele heasoovlike nõuannete jagamist ei oleks osanud küll oodata.” Ainus reisil osalenud naisettevõtja kiidab ka seminaride moderaatori Priit Karjuse rolli, kes kommenteeris päeval nähtut-kuuldut, tõmmates paralleele Eesti ettevõtlusega, avades teoreetilist tausta.  Kala kinnitab, et tuleb olla ise avatud, võimeline vaatama avarama pilguga ümbritsevat ning võid leida peaaegu igalt poolt mingeid nipikesi, mida oma firmasse üle kanda. Nüüd ei jäta ta kasutamata ühtegi reisil tekkinud „ettevõtluskobara” kokkusaamist, et üksteise ettevõtmisi üle vaadata ja üheskoos ettevõtluse asjade üle aru pidada. 
Baltic Intertex OÜ ja Soome disaineri koostööna loodud mudel jõudis globaalse New York Timesi online-esilehele, kajastatuna legendaarse tänavafotograafi Bill Cunninghami poolt Pariisi moenädala raames videos „The Birth of a New Look”. See saavutus – kümneinimeselise tiimiga ennast maailmas nähtavaks tegemine – pani firma töötajate silmad särama.

Kontori seinalt leiab hulga kritseldusi, mis lähemal vaatlusel küll üsna kindla käega paberile tõmmatuks osutuvad. Siis peatub pilk arusaamatul viisil ja eesmärgil kokkuõmmeldud riidetükkidel, mis ilmselt neil sketšidel kujutatut püüavad ellu äratada. Tasapisi laudade ja masinate vahel edasi liikudes tekib aim, kuidas Skandinaaviast saadetud kriipsupildist lõpptooteni jõuti.

XBaltic Intertex on rõivatootja ja eksportija, kelle ärimudel on aja jooksul suuresti muutunud. Selle tegevus sai alguse aastal 1998. Eesti kapitalil loodud ettevõte alustas AR Textile OÜ nime all ja sai praeguse nime aastal 2000. Muudatuse nimes ja ärimudelis tingisid tervistavad kriisid firma sees, muutused turul ning vajadus kaasata uusi kliendisegmente. Tagantjärele hinnatuna väga loogilise arenguni jõuti aga pigem instinktiivselt vajalikke, sealjuures valulikke juhtimisotsuseid tehes.
Äriidee kasvas välja ajast, mil AR Textile asutajad omasid 60 töötajaga õmblusvabrikut, mis oli orienteeritud naisterõivaste masstootmisele. Tingituna tervest hulgast valesammudest lõpetas õmblusfirma oma tegevuse, kuid andis piisava kogemuse ja julguse alustada olemasolevate tellimuste vahendamise ning kureerimisega Eesti õmblusfirmades, millest saigi alguse AR Textile OÜ esialgne äriidee. Firma algusaastatel nähti palju vaeva oma näo ja kliendisegmendi leidmiseks, et teistest eristuda. Tollased tellijad oli harjunud Eestit pidama odava allhanke maaks, millest tulenesid ka vastav suhtumine ja nõudmised: raske oli selgitada klientidele, et firma ei tegele pelga vahendusega, vaid osutab nn kompleksteenust, tegeledes peale tootmise kvaliteedi jälgimise ka kliendi ideede materialiseerimisega moto all „Joonisest valmistoodanguni” ja seda vaid kahe töötajaga. Sellest algsest hüüdlausest kujunes firma missioon.
Baltic Intertexi omanikud uurisid turunõudluse pikemat perspektiivi, nõudsid tagasisidet klientidelt ja tegid sellest tulenevaid mitmeid korrektuure. Näiteks tootearenduse kiiremaks ja efektiivsemaks muutmine tekitas vajaduse tuua näidiste õmblemine kontorile lähemale. Paar aastat tagasi alustatigi eksperimentaaltsehhi loomisega plaaniga läbi ajada paari õmblusmasinaga, mis aga nüüdseks on kasvanud muljetavaldavaks masinapargiks. Praegu toimub nii baaslõigete valmistamine, näidismudelite ja tootmistehnoloogia väljatöötamine kui ka näidismudelite ja suures osas müügikollektsioonide õmblemine oma kontoris. Loomulikult ei puudu ettevõttes ka uunikumid, mis esinevad mitmetes õmblusega tegelevates firmades sisekujunduselementidena. Baltic Intertexi masinad peidavad endas sügavamat tähendust! Näiteks üks täiesti töökorras seade aastast 1938 kuulus firmajuhi vanaemale ning rännanud sõja ajal läbi mitmed Tšeljabinski külad ja Tatarimaa, teenides omanikule elatise.
Nüüdseks on Baltic Intertex jõudnud arenguetappi, mille missiooniks on „Anna disaineri visioonile vorm”, mille põhiselt tehakse koostööd Skandinaavia tuntud rõivadisaineritega. Disainer saadab Eestisse oma tehtud visandi, mis tihtipeale on pelgalt käsitsi joonistatud õrnalt hoomatav ese, millest arendatakse välja kvaliteetne toode. Igat etappi ja pisiparandust demonstreeritakse partneritele Skype’i kaudu, mis on vähendanud suure hulga väliskomandeeringuid mõlemal suunal. Tõsi, humoorikaid seiku ettevõtte paanikaosakonna tegevustest on firma juhil Ulvi Kalal jutustada üksjagu, enne kui koostööpartnerite soove ja mõtteid nende pliiatsivisandite tagant lugema õpiti. Partnerid võtavad Kala meeskonna nõuandeid nüüd juba tänuga kuulda. Praegu käib usin töö Soome, Rootsi ja Taani disaineritega.
Kala sõnul sai firma algusaastatel ikka piisavalt kooliraha makstud, enne kui nüüdse mudelini jõuti. Piisavalt kurioosseid juhtumeid seonduvad just eeskätt tootmisega, kus viga kajastub korraga suurtes kogustes ja kasutusele tuleb võtta erinevaid „loova mõtlemisi tehnikaid”.  Aga ega kõiki ära ei silugi – näiteks tuleb Kalal meelde aastatetagune Rootsi kliendi tellimus, mil ta ei suutnud ära imestada, kuidas valmis tooted hakkasid riidepuul seistes aina lühemaks ja lühemaks minema – alla põlve kleidist sai minikleit ja normaalpikkusega topist nabapluus. Kuigi viga oli kanga töötluses, mis kohe polnud nähtav, ei andnud pisikese üksuse võitlus suurte tuuleveskitega mingit tulemust. Nii saadi endale palju riideid, mida võiks kanda tänapäevani!
Edasised plaanid on Kalal, kes on tänavu EBS-i magistrantuuri lõpetamas, juba väga hoolikalt paika pandud. Baltic Intertex on avastanud hea koostööpartneri Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse näol, kasutades aina aktiivsemalt EAS-i toetusi. Kasutatud on koolitusosakut raames „Võtmeisikute arenguprogrammi”, millega valmistatakse ette alusplatvormi järgmisteks strateegilisteks sammudeks ning appi on võetud ka teadmiste ja oskuste arendamise toetus.
Läinud aastal läks Baltic Intertexi õpihimuline juht EAS-i korraldatud ja toetatud õppereisile Norrasse. Kala räägib õhinal: „Õppereisile läksin silmaringi avardamise sooviga, kuid ma ei osanud iial arvata, kui meeldejäävaks see reis kujuneb. Päevaprogrammid olid väga konstruktiivsed – eri firmade külastused, mis võeti õhtul kokku mõnusas arutelus. Kui arvatakse, et Eesti ettevõtja on kinnine, kes kaitseb kiivalt oma ärisaladusi, siis meile avanes hoopiski teistsugune pilt – sellist ettevõtjate avatust ning teineteisele heasoovlike nõuannete jagamist ei oleks osanud küll oodata.” Ainus reisil osalenud naisettevõtja kiidab ka seminaride moderaatori Priit Karjuse rolli, kes kommenteeris päeval nähtut-kuuldut, tõmmates paralleele Eesti ettevõtlusega, avades teoreetilist tausta.  Kala kinnitab, et tuleb olla ise avatud, võimeline vaatama avarama pilguga ümbritsevat ning võid leida peaaegu igalt poolt mingeid nipikesi, mida oma firmasse üle kanda. Nüüd ei jäta ta kasutamata ühtegi reisil tekkinud „ettevõtluskobara” kokkusaamist, et üksteise ettevõtmisi üle vaadata ja üheskoos ettevõtluse asjade üle aru pidada. 
Baltic Intertex OÜ ja Soome disaineri koostööna loodud mudel jõudis globaalse New York Timesi online-esilehele, kajastatuna legendaarse tänavafotograafi Bill Cunninghami poolt Pariisi moenädala raames videos „The Birth of a New Look”. See saavutus – kümneinimeselise tiimiga ennast maailmas nähtavaks tegemine – pani firma töötajate silmad särama.