Helen Sildna: meie bändid peaksid saama riigilt tuuritoetust

01. veebruar, 2010

Koos kohaliku trummari Kristo Rajasaarega Ameerika metalbänd Anthrax liiget Scott Iani vastu võtnud Helen Sildna arvates oleks korraliku rahastuse korral meiegi bändidel maailmas hea minekKultuuriteo auhinna võitnud Helen Sildna arvates peaks riik looma Eesti bändide välismaal reklaamimiseks muusika ekspordi kontorid ja andma esinejatele tuuritamistoetust.

Helen Sildna, kes sai Tallinna kultuuriteo auhinna kevadise festivali Tallinn Music Week korraldamise eest, ütles, et asja taga oli kõva töö. «Tallinna saabus sada välismaist muusikatööstuse professionaali ja välisajakirjanikku, kes jälgisid 65 Eesti bändi kahel laval,» rääkis Sildna. «Festivali struktuur tuli alles välja töötada, kampaaniad käima panna ja tagada, et ka välisriikides oleks ürituse vastu piisav huvi.»

Ekspertidelt positiivne tagasiside

Sildnat üllatas välismaiste kriitikute positiivne tagasiside. «Mõned neist on ju 20-30 aastat muusikavaldkonnas tegutsenud ja professionaalse silma-kõrvaga,» rääkis Sildna. «Kõik nad arvasid, et talenti on meil küllaga. Seda tulebki toetada, siis asi areneb.»

Sildna julgustab esile tooma Eesti eripära. «Selliseid kooslusi, nagu on üks Londoni bänd, leidub maailmas tuhandeid,» märkis ta. «Vahel küsivad siinsed bändid nõu, kas nad eesti keeles laulda võivad. Loomulikult võivad!»

Siiski on Eesti bändidel seni vaid üksikud rahvusvahelised edulood, Soome ja Rootsi bände tunneb maailm aga küll. Sildna meelest on asja taga mujal maailmas bändidele makstavad riiklikud toetused – teevad ju edukad esinejad välismaal koduriigile reklaami. «Riiklikul rahastusel tegutsevad näiteks muusika ekspordi kontorid,» rääkis Sildna. «Skandinaavia maades annab riik noortele bändidele ka ringreiside toetust. Väikestel bändidel endal pole ju nii palju raha ja korraldajad pole veel nõus neid nii palju toetama, et nad välismaale pääseks.»

Preemiale 23 pretendenti

Riiklik välisturundus ja tuuritamistoetus on Sildna sõnul esinejatele korralikuks hüppelauaks. «See lisaks motivatsiooni mõelda muusikale kui pikaajalisele karjäärile,» tõdes ta. «Teiselt poolt koolitaks kohapealseid mänedžere, agente ja plaadifirmasid mõtlema laiemalt kui riigisisesele turule.»

Praegu valmistab Sildna ette märtsi lõpus toimuva järjekordse Tallinn Music Weeki programmi. «Meie eesmärk on siia linna pikemalt püsima jääda ja laieneda ka Euroopa kaardile,» mainis ta.

Tallinna linna preemia tuli Sildnale suure üllatusena.

«Ma pole varem ühtegi auhinda saanud ega sellest ka unistanud,» lausus üritusekorraldaja. «Kultuuriväärtuste ameti tunnustus tähendab väga palju, uskumatu, et pälvisime selle juba esimese tegutsemisaasta järel. Mul on hea meel, et ka Sihtasutus Tallinn 2011 on meid toetanud. Linn on meid palju toetanud, aidanud festivalile laiemat tuge ja kajastust saada.»

Linn premeeris konkursil Tallinna kultuuritegu 2009 parimaid mullu linna kultuurielu edendanud ettevõtmisi. Helen Sildna kõrval sai auhinna Solarise rajaja Peeter Rebane paljude kultuuri- ja esinemispaikade loomise eest.

Kokku esitati kultuuriväärtuste ametile preemia kandidaatideks 13 kollektiivi ja kümme isikut. «Rõõm on tõdeda, et 2009. aastal on Tallinna kultuurielu rikastunud nii sündmuste kui ka tegutsemiskohtade ja võimaluste poolest,» ütles abilinnapea Kaia Jäppinen. «Tallinn on lisaks ajalisele mõõtmele ka sisuliselt lähemal Euroopa kultuuripealinnaks olemisele.»

Jäppinen: festival lõi aluse Eesti muusika ekspordile

Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on Tallinn Music Week oluline üritus, sest tutvustab meie esinejaid välismaal. «See üritus on toonud loomemajandusse midagi, mille vilju me ei näe kohe, vaid aastate pärast,» ütles Jäppinen. «Festival on pannud aluse Eesti muusika ekspordile.»

• Asutustest pälvis kultuuriteo 50 000 krooni suuruse preemia MTÜ Eesti Muuseumiühing muuseumiöö korraldamise eest.

• Tänukirja said Kadrioru park rahvusvahelise lillefestivali korraldamise ja linnamuuseum uudse lastemuuseumi Miia-Milla-Manda eest.

Loe lisa ajalehest Pealinn.