Illuka vallas renoveeriti ajalooline mõisahoone seltsimajaks

09. november, 2010

altIlluka vallas Ida-Virumaal renoveeriti Kurtna ajalooline mõisahoone, kus tegutseb nüüd seltsimaja-raamatukogu. Hoone minevik on igati kirju kuid täna pakub mõisahoone tegevusrõõmu paljudele kohalikele.
Omapärane ehitis
Kolme aasta eest puhkes kolmele perele eluaset pakku­nud ning oma katuse all raa­matukogu majutanud Kurt­na mõisa valitsejahoones tule­kahju, mis nõudis kaks inimelu ning jättis enam kui saja-aastasest muinsuskaitse all ole­vast hoonest alles vaid vare­med.

“Kuidas küll ja millal küll ja kas üldse see maja taas­tatakse?” arutleti küla peal, sest neid maju, mis vareme­test üles ehitatakse, on üksi­kuid.

Muinsuskaitse nõudel kon­serveeriti allesjäänud osa ma­jast ning pandi talveks katuse alla. Kuid mis edasi?

Illuka toonase vallavane­ma Tarmo Kollo sõnul oli mõi­sahoone huvitava konstrukt­siooniga.

“Seinad olid rõhtpalkidest, mille külge oli sepaankrutega kinnitatud telliskivi-vooder. Hakata maja sellisel moel taastama – see oli mõel­damatu,” märgib Kollo, kel­le sõnul oleks vanade palki­de kasutamine täitnud maja põlengulõhnaga, uute palki­de soetamine oleks aga muut­nud taastamistöö kaks korda kulukamaks.

Vanad tellised käiku
Pärast pikki arutelusid muinsuskaitsjatega jõuti “kirik keset küla” lahenduseni: vare­med lammutatakse, uued sei­nad ehitatakse tuhaplokkidest, mis vooderdatakse vanast ma­jast alles jäänud tellistega.

“Telliste puhastamine – see oli üüratu töö,” tõdeb Kollo, märkides samas, et viimase kümne aasta jooksul vallas ehitatud ja renoveeritud hoo­netest on just see maja kõige paremini välja tulnud. “Mõnus nii väljast kui seest.”

Kuluka elektrikütte asemel, mis andis raamatukogu poole peal toasooja, ning korterielanike poolt kasutatud ahjukütte asemel on maja nüüd gaasküt­tel. ‘Esimesel korrusel on põran­daküte, teisel radiaatorid ning keldrikorrusel on katel,” tutvus­tab Kollo soojusmajandust sel­les fassaadi poolest vanas, teh­niliselt aga uues majas.

Esimene kohtumisõhtu
“Oh jaa,” vangutab Jõhvi seltsimaja juhataja Anne Uttendorf pead Kurtna häärberi ruume uudistades. Jõhvi selt­simaja on selle kõrval… “Kuid ma pole lootust kaotanud,” kin­nitab ta, et Jõhviski asjad lii­guvad.

Kuna Kurtna uus-vana ehiti­se teisel korrusel asuvad korte­rite asemel nüüd seltsielu aren­dada võimaldavad ruumid, on see maja võetud ühtlasi vas­tu ka maakonna rahvamajade perre, kinnitab Uttendorf.

Ida-Viru maavalitsuse hari­dus- ja kultuuriosakonna juha­taja Kaarin Veinbergs märgib, et selliseid omavalitsusi on vä­he, kus ühe kalendriaasta jook­sul saab valmis kaks sotsiaal­objekti. “Au ja kütus Illuka vallavõimudele,” ütleb Veinbergs, kes viimati käis Illuka rahvast õnnitlemas lasteaia valmimi­se puhul.

Illuka volikogu esimees Paul Kesküla kingib raamatukogu-rahvamaja perenaise­le Valve Kollole punaste kaa­ntega külalisteraamatu. “Kõik sissekanded seda maja külas­tanud inimestelt on erakord­sed ja ainulaadsed,” naerab ta, nimetades külalisteraamatut Kurtna seltsimaja punaseks raamatuks, ning tõdeb, et ava-kõnet pole tal mõtet pikka vee­retada, sest maja on sedavõrd kõnekas, et räägib enda eest.

See kõnekas maja on saa­nud oma välimuse pärast ju­ba Illuka vaatamisväärsuseks, mille pildistamiseks pole pi­danud paljuks peatuda nii mõ­nedki bussitäied turiste.

Seltsielu toimub aktiivselt: kohal käib nii tantsu-, lau­lu- kui käsitöörahvas.

Esimene kohtumisõhtu leiab aset juba 13. novembril, mil raamatukogu vestlusrin­gi on kutsutud kirjanik ja luu­letaja Olivia Saar ning Maale­he ajakirjanik Sulev 011, kel kaks kogu luuletusi kaante va­hel. Mõlemad nad on pärit Ida-Virumaalt.

Refereeritud tekst: 06.11 Põhjarannik, Tiia Linnard