Imre Sooäär: Hiinas oleks meie loometoodetele turgu
Imre Sooäär: “Hiinas oleks meie loometoodetele turgu!” Loe edasi »
Riigikogu väliskomisjoni liige Imre Sooäär käis Hiinas rahvusvahelisel loomemajandus tippkohtumisel Loov Eesti uuris temalt, kas Hiinas oleks meie loometoodetele turgu ja mida peaks tegema, et jalg sinna ukse vahele saada.
Imre Sooäär, kuidas teile tundus, kas Hiinas oleks meie loometoodetele turgu?
Olen veendunud, et Hiinas oleks Eesti loomemajanduse toodetele turgu. Kuna Hiina on lihtsalt nii suur, siis on seal tegelikult ruumi igasugusele erinevale maitsele. Kui kasvõi kaduvväike osa mingi null koma null, null… protsenti hiinlastest meie toodete vastu huvi tunneb, siis on tegu ikkagi kümnetesse miljonitesse ulatuva turuga. Tänu kiirele majanduskasvule muutuvad hiinlased iga aastaga järjest jõukamaks ja üha enam tõuseb esile nõudlus euroopalikel kultuuritraditsioonidel põhinevate toodete vastu. Kõik Euroopalik on Hiinas tegelikult praegu väga “in” või siis tugeval tõusutrendil, sest see annab nende tarbijatele teatud “staatust” juurde ja näitab nende laiemat silmaringi või teadlikkust maailmast omade seas.
Võibolla ei ole küll kõige parem näide, aga paljud hiinlased käivad just Pariis ja Londonis ostmas Louis Vuittoni luksuslikke kotte. Kuigi neil on omal ka need samad poed olemas, eelistavad “teadlikud” tarbijad, kellel raha on, siiski oma oste Euroopas teha, sest see annab neile kohalikus kultuuris “lisahõngu juurde” ja võimaldab tuttavatele rõhutada, et näete, see on just Pariisist ostetud.
Kas kultuuride erinevus pigem toetab või takistab?
Kultuuride erinevus muidugi on suur, aga samas pean ütlema, et universaalsed ja sügavad väärtused, ning väärtlooming on alati hinnas, ükskõik mis valdkonnas. Kogesin seda ise siin samuti. Käisime tippkohtumise delegaatidega kohalikku Hiina ooperit vaatamas. Pean ütlema, et suure ooperisõbrana olin ikka tohutult üllatunud, kui kõrge tase oli. Teos põhines vanal Hiina legendil siiditeest, aga nii lavastus, näitlejatöö, koreograafia, valgus, kui muusika olid absoluutselt kõige kõrgemal maailma kvaliteediskaalal, mitte mingil juhul alla jäädes Euroopa suurte ooperiteatrite produktsioonidele. Delegaadid olid mitmekümnest maailma riigist. Etendus lõppes siira ja tormilise ovatsiooniga püsti seistes. Väga liigutav, sügav ja ehe ooperikogemus ja tõepoolest vapustavalt kõrge tase. Kui nüüd analüüsida sisu poolt lähemalt, siis etenduses oli tegelikult, ma arvan isegi, et teadlikult väga palju Euroopalikke võtteid. Alates orkestreeringust, kuni lavaefektideni välja. Muusika oleks võinud vabalt hiina meloodiate ainetel kirjutada mõni kaasaegne Euroopa helilooja. Teema oli küll Hiina legendil põhinev, aga etendus ise oleks vabalt võinud olla laval ka Pariisis või Londonis. Olen Euroopa suurlinnades ikka kordades viletsamaid ooperietendusi näinud, kui see.
Ma arvan, et kõik euroopalik, mis on seotud legendide ja mütoloogiaga võiks ka Hiinas väga hästi peale minna. Hiinlased on küllaltki umbusklikud. Proovisin väiksemas ringis klaveri juures kohalikele hiinlastele natuke meie rahvalaulust aimu anda ja nad sattusid sellest suurde vaimustusse. Arvan, et väga palju materjali näiteks Viljandi Folgilt läheks ka Hiinas hästi peale. Samuti kõik, mis noorte loomingusse puutub. Arvan, et meie noored kunstnikud või kasvõi Ewert ja Two Dragons võiksid Hiina noortele sama hästi peale minna kui teised Euroopa bändid, keda nad meeleldi kuulavad. Hiina noored kuulavad tänu internetile tänapäeval järjest rohkem ka Euroopa pop-muusikat. Paraku on enamus sellest kindlasti piraatsaitidelt tõmmatud ja ei too Euroopasse raha tagasi, aga samas aitab muuta nende maitse-eelistusi, mis traditsiooniliselt on olnud väga hiinakesksed. Eks see intellektuaalse omandi vähene respekt ole ikka Hiinas ikka veel väga tõsine probleem. See ei ole nende kultuuris veel lihtsalt sisse juurdunud, et teoste eest tuleb maksta. Kommunismis on ju kõik rahva oma ja alles pandi paika uus viisaastaku plaan….
Kas oskate soovitada esimest sammu, mida Hiina turule oma loomingu pakkumisel peaks tegema või kust alustama?
Pidepunkte, kust alustada oleks kindlasti palju, näiteks euroopalikud koolid suurlinnades, kus õpetatakse süvendatult inglise keelt, oleks hea alguspunkt. Samuti televisioon. Andsin siin kohalikule meediale seoses tippkohtumisega ise mõned intervjuud ja kui toimetaja käest küsisin, et palju nende kanalil ka vaatajaid on, siis ta vastas, et kuskil 30-40 miljoni vahel. Televisioon on Hiinas suure mõjujõuga ja meie loomingu televisiooni sisse saamine võiks olla prioriteet ning Hiinas suure mõjuga, et jalga meie toodetega ukse vahele saada. Kindlasti tuleks netist otsida erinevaid kultuurikeskusi ja kasutada sõpruslinnade abi. Hiina sõpruslinnad kutsuvad tihti oma külalised külla ja maksavad nende eest kõik kulud koha peal. Seega sõpruslinnade leidmine ja loomine on kindlasti hea võimalus ka kultuurivahetuseks ja meie loomingu tutvustamiseks.
