Innovatsiooniakadeemia alustas tööd
Tallinna Tehnikaülikoolis alustas täna tegevust Innovatsiooniakadeemia. Kolm nädalat tegeletakse tulevikutoodete- ja teenuste väljatöötamisega ning ettevõtete loomisega.
Innovatsiooniakadeemia on oma sisult unikaalne koolitusprogramm, kus tudengid saavad rahvusvahelises meeskonnas arendada kolme nädala jooksul sellise iduettevõtte, mis on võimeline kasvama ka globaalselt. Innovatsiooniakadeemias osaleb ligi 200 tudengit kolmekümnest riigist, näiteks Hong-Kongist, Hiinast, Brasiiliast, Kanadast ja Gruusiast.
„Kolme nädala jooksul töötavad (tudengid) sõna otseses mõttes ööd ja päevad, nad töötavad välja oma reaalse ärimudeli, milles nad omakorda loovad prototüübi. Kolmanda nädala lõpuks peavad nad selle esitama riskikapitalistidele, kes siis hindavad parimaid tiime ja annavad välja ka auhinna,“ selgitas Euroopa innovatsiooniakadeemia tegevjuht Anni Sinijärv.
„Kuna meil on nii palju rahvuseid koos, siis neil kõigil on väga erinev teadlikkus tehnoloogia arengust, tehnoloogia tulevikutrendidest. Võitja peab kindlasti olema väga-väga silmapaistev ja innovatiivne. Väga palju tehnoloogiaid on juba olemas, tehnoloogiaid tehakse juurde. Pigem on asi selles, et tiimid suudaksid luua midagi, mida tõesti tänasel päeval turul ei ole,“ lisas tegevjuht.
Ideede puuduse üle kurta ei saa ja Sinijärve hinnangul on Tallinna keskkond Silicon Valley’ga võrreldav. „Tänasel päeval on meil siin 28 tudengit Berkeley ülikoolist, kes on tulnud siia õppimagi, kuidas luua reaalseltstart up‘e. Ütleme, et ideid on kokku väga mitmesuguseid. Kokku meil laekus 65 ideed, millest me valisime 30 parimat ideed, mis hakkavad nüüd tiimidena reaalselt tööle,“ tõi Sinijärv näite. Mentorite poolt on need tema sõnul juba kõik väga hea potentsiaaliga äriideedeks tunnistatud.
Tallinna tehnikaülikooli prorektor Alar Kolk tõi välja kaks suure potentsiaaliga valdkonda. „Üks on siis 3D-printimine. 3D-printeriga saate välja printida kodus füüsilisi asju. Ükskõik kas need on mänguasjad, kulp või lusikas. Need printerid muutuvad varsti ka nii odavaks, et igaüks neid koju võib osta. Teine valdkond on märksõnaga IOT ehk Internet of Things, mis tähendab, et kõik asjad, füüsilised asjad nagu külmkapid, pesumasinad ühendatakse internetiga ja aitavad siis paremini inimesel hakkama saada,“ laiendas Kolk.
„Näiteks kui külmkapis on piim otsas, siis üle WiFi, üle interneti saadab inimesele väikese teate, et enne kojutulekut võta piima ka. Nähtavasti juba järgmine aasta näeme me ka siin Eestis väga palju tooteid, kus siis on füüsilistel toodetel internetti ühendamise valmidus n-ö kõrval,“ lisas Kolk.
Vaata lisaks Innovatsiooniakadeemia kodulehelt.
