Inspiratsioonilõuna: Suured muutused ja pankrot

04. mai, 2014

photoÜhel kenal esmaspäeva pärastlõunal kogunesid toredad inimesed Soome Instituudi ja Loov Eesti kutsel Tallinnasse kinno Artis inspiratsioonilõunale. Seekordne käsitletav teema puudutas pankrotti ning suuri muutusi, kus oma lugu rääkisid eduka Soome disainibrändi KAKSITVÅ loojad ning ajakirja Muusa peatoimetaja Tanel Veenre.

Kas edukas brand peaks tegevuse lõpetama?

Populaarse disainibrändi KAKSITVÅ loojad on Piia Keto & Marjo Kuusinen, kes olid nii korterikaaslased kui sõbrannad. “Double trouble”, nadu nad nad ise endid nimetavad. “Meie oleme alati olnud väga seiklushimulised ja naljaarmastajad.  Veetsime palju aega koos ning aastal 2005. lõimegi oma disainibrändi KAKSITVÅ, mis disainib aksessuaare ning pakub ettevõtetele disainiteenuseid” rääkis Piia.

Disaineriteduo sõnul on Soomes kohaliku brändina üpriski keeruline saada poodidesse oma kaup müüki, ning tihti tuleb läheneda hoopis läbi teiste riikide. KAKSITVÅ  aksessuaarid on silmapaistvad ning lähtuvad jätkusuutlikust mõtteviisist, taaskasutades materjale maksimaalselt.  “Meie brand kogus küll kiiresti populaarsust. Kui algul kais meie moeshowdel 150 inimest, siis viimastel etendustel on viibinud lausa 800 inimest,” lisas Marjo.

Miks me räägime siinkohal suurtest muutustest, kui brändil läheb justkui väga hästi? “Reaalsus on see, et me ei ole enam samad inimesed, kes me olime 9 aastat tagasi, kui brändiga alustasime,” viitas Piia 20. eluaastate alguse seiklushimule. “Nüüd, kui üks meist on lapseootel, on meie prioriteedid muutunud, mistõttu otsustasime brändiga mitte jätkata,” lisas Marjo.

 Piia rõhutas, et raha teeninimise mõttes oleks ammu võinud uksed sulgeda, kuid nad armastasid oma tööd. “Meie toodame Soomes ja meie jaoks on väga olulised eetilised põhimõtted. Seega on odava tootmise leidmine ning koguste suurendamine otseselt meie põhimõtete vastu. Brändi müügi puhul aga oleks kuluefektiivsuse mõttes igal juhul kontseptsioon muutunud. Kui disainitakse Soomes kuid toodetakse kuskil Aasias, on tulemuseks katastroof ja see pärane ei ole positiivne,” rääkis Marjo. Loomulikult toimus hüvastijätt suure peoga, kus osales taas enam kui 800 inimest.

Miks mõni hea asi ei hakkagi tööle?

Paljud mäletavad aastatel 2007-2008 ilmunud kultuuriajakirja Muusa, mille peatoimetaja oli inspiratsioonilõuna teine külaline Tanel Veenre. Miks ajakiri eesmärkideni ei jõudnud ning üsna kiiresti tegutsemise lõpetas?

“Üks aspekt on kindlasti see, et printmeedia on juba mitmed aastad olnud õrnas seisus. Kui veel 2005. aastal oli ajakirjade turg edukas, siis juba Muusa algusaegadel tarbiti rohkesti digimeediat,” arutles Tanel.

Muusa ei kopeerinud tol ajal ühtki teist toodet ning sisu ülesehitus oli unikaalne. “Paraku on suurte kontsernidega võimatu võistelda nii ajakirja  kui reklaami müügi osas.  Õnneks ei tootnud Muusa küll väga suurt miinust, kuid eelarve ei olnud paraku ka plussis. Täna võin öelda, et ma enam printmeediasse ei usu,” rääkis Tanel.

Moderaator Villu Arak lisas, et pivoting on väga oluline samm eriti juhul, kui mängus on kellegi teise raha. “Teinekord tuleb endale tunnistada, et see, mida sa parasjagu teed, ei tööta ja muudad oma tegutsemist.”

Nagu ütles Edison: Ma ei ole mitte läbi kukkunud, vaid olen leidnud 10 000 asja, mis ei tööta.  Taneli sõnul on moes ja loomevaldkonnas tihtipeale suur tühimik näilise ja tegeliku vahel – kuulsuste kantavate riiete autorid võivad tegelikult olla pankrotis.

“Minu moto on üldiselt lihtne – hoia jalad maas ja pea pilvedes!” soovitas Tanel reaalsustaju kaotamata unistusi järgida.

Järgmine inspiratsioonilõuna toimub 12. Mail kell 11.30 kinos Artis ning käsitleb seekord agentide rolli loomemajanduses.

Marit Hohtokari räägib loomemajanduse agentide ja  mänedžeride koolitusele keskendunud Sillanrakentajat-programmist: miks ja kellele programmi vaja oli ning millist mõju on see Soome loovmajandusele avaldanud. www.sillanrakentajat.fi

Jenni Moberg on firma 0,7 design asutaja. Ettevõte vahendab disainile keskendunud väikeettevõtteid välisturgudele, seni peamiselt Jaapanisse ja Venemaale. Tema vahendusel on piiri taha jõudnud juba üle 100 kaubamärgi. Sel aastal ilmus tema sulest ka loovmajanduse agenditööle pühendunud raamat ”Keldrist maailma”. Raamatut saab ka üritusel osta. (12.05) www.07design.fi

Registreerun