Juhtivad kultuuri- ja loomelinnad on jõukamad

09. oktoober, 2019

Euroopa Komisjoni teisipäeval avaldatud kultuuri- ja loomelinnade monitori järgi on Tallinn kuni 500 000 elanikuga linnade hulgas oma loomepotentsiaalilt 5. kohal, Tartu aga kuni 100 000 elanikuga linnadest  teisel kohal.

 250 000 – 500 000 elanikuga linnadest oli kõige tugevama loomemajandusega Firenze,  järgnesid Karlsruhe, Veneetsia, Bristol ja Tallinn. Erinevatest näitajatest koostatud koondhinne oli Firenzel 37,6, Karlsruhel 35,1, Veneetsial 34,5 ja Tallinnal 34,1. Kokku hinnati selles rühmas 40 Euroopa Liidu linna.

Tallinn sai keskmisest kõrgemad hinded loomemajanduse valdkonnas, mis hõlmas kultuuri, kunsti ja meediavaldkonna töökohtade arvu, uute töökohtade loomist loomesektoris ning selles valdkonnas tehtud innovatsiooni. Kui selle suurusrühma linnade keskmine oli 23,9, siis Tallinn sai 41 punkti. 

Keskmisest nõrgemad tulemused olid Tallinnal aga loomemajandust toetava keskkonna osas, mida hinnati 22,9 punktiga, samas kui teiste sama suurte linnade keskmine oli 27,6 punkti.

Rõõmustavad olid Tallinna kultuurielu aktiivsuse näitajad – kui  linnade kesmine oli 24,2 punkti, siis Tallinna kultuurielu aktiivsust hinnati 32,7 punktiga.

Kultuurielu aktiivsust tunnustati ka Tartus – omasuuruste linnade hilgas pälvis Tartu  47,3 punkti. Kõrgema hinnangu sai vaid Weimar – 57,9. Linnade keskmine selles kategoorias oli 29,3.

Koondhinnangus platseerus Tartu teisele kohale (33,8 punkti)  Weimari (37,3 punkti) järel. 

Loomemajanduse valdkonnas on Tartu näitaja 25,2, samas kui linnade keskmine on 16,5 punkti. Eriti tugev on Tartu loomemajanduse töökohtade näitaja poolest, mis on ligi kaks korda kõrgem keskmisest – vastavalt 39,9 punkti ja 20,1 punkti.

Kokku 190 Euroopa Liidu riikide, Norra ja Šveitsi linna hõlmanud monitooring tõi välja, et kultuurielu aktiivsuse poolest on esikohal Lääne-Euroopa, tihedalt järgnevad Põhja- ja Lõuna-Euroopa. Lääne-Euroopa on esikohal ka loomemajanduse kategoorias, edestades napilt Põhja-Euroopat. Töökohtade loomise poolest on esikohal Põhja- ja Ida-Euroopa linnad.

 Juhtivad kultuuri- ja loomelinnad on ka jõukamad: kultuuri- ja loomelinnade indeksi tulemused ja linnade sissetulek on tugevas korrelatsioonis.

Rohkem kui  1 miljoni elanikuga linnadest olid kõige edukama loomemajandusega Pariis, München, London, Milaano ja Berliin.
 
500 000 kuni 1 miljoni elanikuga linnadest Kopenhaagen, Lissabon, Stockholm, Dublin ja Stuttgart.
 
250 000-500 000elanikuga linnadest Firenze, Karlsruhe, Veneetsia, Bristol ja Tallinn.
 
100 000- 250 000 elanikuga linnadest Lund, Heidelberg, Cork, Avignon ja Mainz.
 
50 000-100 000 elanikuga linnadest Weimar, Tartu, Galway, Leuven ja Limerick.
 
Kogu monitooringuga saab tutvuda SIIN