Kreenholmi punutakse kunstnike loomepesa

Narva Kreenholmi kvartalisse kavandatakse rahvusvahelist kunstnike residentuuri, kus loomeinimesed saavad elada, töötada, oma loomingut eksponeerida ja üksteisega suhelda, kirjutab Põhjarannik.
Lähiajal kirjutatakse alla leping Kreenholmi kvartali arendaja OÜ Narva Gate, Eesti kunstiakadeemia sihtasutuse ja kultuuriministeeriumi vahel, millega kinnitatakse valmisolekut luua Narva kunstnike residentuur.

Loomeinimeste pesaks kavandatakse kunagise Kreenholmi direktori John Carri historistlikku villat Joala 1 18, mida narvalased teavad ka hilisema Kreenholmi kultuurimajana.

Esimene kunstiprojekti katsetus tehti ajaloolises hoones eelmisel sügisel, kui kaasaegse kunsti Eesti keskuse eestvedamisel avati seal noorema põlvkonna tunnustatuma kunstniku Tõnis Saadoja maalinäitus.

Sellest kasvas välja väga positiivne koostöö hoone omanikuga OÜga Narva Gate, märkis kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. “Tegemist on puhtalt kunstivaldkonna ja erakapitali koostöös sündinud algatusega, aga kuna idee täidab mitut olulist kultuuripoliitilist eesmärki, on ministeerium valmis seda riigi poolt toetama.” Riigi visiitkaart

Soomre sõnul on rahvusvahelised kunstnike residentuurid olulised kohaliku kultuurielu mitmekesistajad, mis töötavad ka omamoodi riigi visiitkaartidena ning toetavad kohalike kunstnike võimalusi pääseda väljapoole. “Loovisikute mobiilsust ja kultuurivahetust toetava algatusena on residentuurid riikliku kultuuripoliitika prioriteetseid uusi suundi.”

Soomre hinnangul on Narva rahvusvahelises plaanis loovisikutele väga atraktiivne sihtkoht nii ajaloo, arhitektuuri kui kultuurikihistuste poolest. “Residentuuri eesmärk on kindla aja jooksul ammutada uusi kogemusi ja inspiratsiooni keskkonnast, panustades sellesse kultuuriruumi ka oma loomingulise pagasiga.”

OÜ Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk ütles täpselt aasta tagasi Põhjarannikule antud intervjuus, et Kreenholmi ajaloolisse kvartalisse kavandatud hiigelarendus algab ilmselt kaubandusest. Paistab, et muutunud oludes teeb otsa lahti kultuur.

“Kaubandusele pole praegu mõtet panustada, sest Vene turisti ostujõud kaob sama kiirelt kui Vene rubla kaotab väärtust,” kinnitas Mikk. Kunstnike residentuuri hakatakse arendama Eesti kunstiakadeemia loodud sihtasutuse tiiva all. Arendaja sõnul on oma huvid mängus kõigil kolmel osapoolel.

“Kultuuriministeeriumi idee on arendada Narva kultuurielu. See on ühest küljest lõimumis- ja samas ka piiride ülene projekt, et tuua siia välismaalasi idast ja läänest. Kunstiakadeemial tekiks oma baas, samas on neil võimalus kasvatada enda vastu huvi ja saada potentsiaalseid tudengeid. Meie huvi on arendada oma kinnisvara,” loetles Mikk.

Inspireeriv keskkond

Arendajale on oluline iga uus initsiatiiv, sest see tekitab tõmmet juurde.

“See on alati nii, et kui on üks bassein keset kõrbe, siis see ei too veel inimesi. Sinna piirkonda hakatakse reisima siis, kui basseine on palju. Kui vaadata praegust poliitilist ja majanduslikku olukorda, siis tavainvestorid ei julge midagi ette võtta. Nüüd ongi see hetk, kus riik peaks panustama, võtma ise initsiatiivi ja tee lahti tegema. Kui saame selle laeva liikuma, siis hakkab sinna ligi ujuma igasuguseid kalu ning sellest saavad kõik käsu,” rääkis Mikk.

Ta arvas, et Narva pakub loovinimestele piisavalt inspiratsiooni. “Kõik, kes on sattunud Kreenholmi territooriumile, on sellest vaimustuses.

See käib nn kunstnike kui tavainimeste kohta. See kõht inspireerib ja annaks jumal, et ka kosed saaks kunagi statsionaarselt lahti.”

Soomre sõnul on kunstnike residentuuri projekt praegu algses faasis ning selle maksumus, rahastuspõhimõtted ja lõplik partnerite ring alles välja kujunemas.

“Niipea kui fondidest raha saame, hakkame tegutsema,” lubas Mikk.

Kui Narva linnavalitsus kehtestas 2012. aasta suvel Kreenholmi piirkonna detailplaneeringu, kirjutas Põhjarannik, et inimtühjaks jäänud kant muutub arendaja plaanide järgi lähema 15 aastaga piirilinna uueks ja luksuslikuks keskuseks.

Endise Kreenholmi manufaktuuri maid on jõe kaldal ja Varesesaarel kokku ligemale 30 hektarit. Territooriumi arendaja, kinnisvarafirma OÜ Narva Gate asutasid rootslased, kellele varem kuulus pankrotistunud tekstiilitööstuse omanik Kreenholmi Valduse AS.

Peale kunstnike residentuuri on avalikkusest läbi käinud plaanid rajada Kreenholmi kvartalisse veekeskus ja tööstusmuuseum, mis kajastaks tehnoloogia arengut läbi tekstiilitööstuse ajaloo. Nendele projektidele loodetakse toetust saada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest.