Kultuur on endast välja kasvanud

14. märts, 2015

Tänapäeval on kultuur palju laiem kui ainult kunstiline elamus või loomemajandus – see mõjutab kõiki elusfääre. Samas ei ole meie elukorraldus, regulatsioonid ja seadusandlus sellega kaasas käinud ning kulruuri mõjudega teistele valdkondadele ei ole osatud arvestada.

“Oleme kahe vahel – eilse mugavus ja tuleviku lubadus,” ütles Läti Euroopa Liidu eesistumise konverentsil “Cultural and Creative Crossovers”  innovatsiooniguru Marco Steinberg, Snowcone & Haystack asutaja. “Me püüame 18. sajandist pärit institutsioonidega lahendada 21. sajandi probleeme,” lisas ta ning rõhutas, et mis töötas hästi minevikus, et pruugi töötada tulevikus. „Mõttemuutusega on kiire,“ sõnas ta ja lisas, et poliitikute ülesanne on anda visioon, ekspertide ülesanne on öelda, kuidas sinna saab.

Avalik sektor peaks olema organiseeritud mitte enda organisatsioonist lähtuvalt vaid kliendi soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Ta tõi näiteks, et kui keset ööd on vaja leida lapsele abi, siis internetilehekülg, mis kirjeldab sotsiaalabi organisatsiooni ülesehitust, ei aita kuidagi. Samuti viitas ta sellele, et riigis on väga palju erinevaid poliitikaid ja regulatsioone, mis üksi võetuna on suurepärased, kuid keegi ei arvesta nende koosmõju. Ka pole me valmis uutmoodi, raamist välja lahendusi vastu võtma. Näiteks kui tänavale tuli buss, mis pakkus restoranitasemel sööke, siis ei osatud seda kuidagi lahterdada – kas see on restoran, mis peaks vastama restoranidele kehtestatud nõuetele või on see hoopis buss, mis peaks vastama transpordile kehtestatud nõuetele? „Innovatsioon saab alguse õigetest küsimustest,“ rõhutas Steinberg.

Valitsustele esitas ta 5 väljakutset: mitte ainult administreerida vaid tegeleda ka innovatsiooniga; 2-6 protsenti eelarvest peaks olema suunatud arendusele ja innovatsiooni toetamisele; kui raha on vähem, võiks avalik sektor olla targem ja kaasata oma tegevusse neid, kellel on kindlaks tegevuseks parim kompetents; arendada sektorite vahelist karjääri ja võimaldada erinevat töökogemust; kasutada avalikus sektoris disainmõtlemist.

Kuigi kultuuri kaasamine võimaldaks luua tähendusi ja uusi innovaatilisi lahendusi, et ole Euroopas regulatsioonide tasemel veel sellega arvestatud, ütles IULM University (Itaalia) kultuuriökonoomika professor Pier Luigi Sacco. Kultuuri pole mitte kordagi märgitud 11 prioriteetvaldkonna hulgas Euroopa 20202 strateegiates ning kultuuri kaasamises muudesse valdkondadesse  ei osata näha konkurentsieelist. Pigem kuulub kultuur meelelahutuse ja vaba aja veetmise ning turismi juurde. „On ebarealistlik loota, et kultuuri roll defineeritaks ümber EU 2020 strateegiates, sest need on juba valmis. Küll aga ei tohi me aega kaotada, et vähemalt järgmisel perioodil oleks kultuuri kaasamine prioriteetide hulgas,“ rõhutas Sacco. „Kultuuris osalemise ja innovatsiooni vahel on lineaarne korrelatsioon kui vaadata riikide andmeid.

Meie eurooplased oleme kindlad, et kultuur kuulub meile, et ei usu, et kuskilt mujalt, näiteks Aasiast, võiks suur arenguhüpe tulla,“ viitas ta.

Seda seisukohta kinnitab ka Harward Business Review uuring, millest selgus, et ainult 57% euroopa juhtidest leidis, et loovus on tähtis, samas arvas seda 90% aasia juhtidest.

„Selleks, et seda muuta, peame alustama algkoolidest, haridusest. Meil on palju häid ideid aga need kipuvad paberile jääma,“ ütles  Federico Milani, Euroopa Komisjoni Kommunikatsioonivõrgustike, Sisu ja Tehnoloogia  üksuse ”Loovus” juht. Samas oli meeldiv tõdeda, et Euroopa Komisjoni eri valdkondade volinikud on hakanud koostööd tegema. Püütakse välja pakkuda ka loovuse mõõtmiseks võimalusi.

„Üha raskem on positsioneerida ettevõtteid loomeettevõte või muu. Loovus edendab innovatsiooni igal pool,“ rääkis loomesisendiga ettevõtete ülemaailmse võistluse Creative Business Cup’i ellukutsuja Rasmus Wiinstedt Tscherning. Ta tõi näiteks ühe võistluse võitja loo – armas kaisukaru, mis mõõtis lapse südamerütmi, vererõhku ja temperatuuri. „Öeldi, et see pole loomemajandus, see on tervisetehnoloogia. Aga miks peaksime asju lahterdama, kui need väärtust loovad,“ küsis ta. Edukad on need ettevõtted, kes mõistavad loovust – näiteks ei müü grillimüüja mitte konkreetset grilli, vaid koos pere ja sõpradega grillimise tunnet. Kui see on selge, saab oma tegevuse vastavalt ümber korraldada ja müüginumbrid tõusevad.

„Me ei saa öelda, et üksi sektor oleks mitteloominguline, kuid saame öelda, et loomeinimeste kaasamine saab anda igale organisatsioonile juurde loomingulisust. Loovat linna tuleb teadlikult kujundada. Kuigi me tunnetame ja näeme  kultuuri ja loovuse mõjusid linnade ja organisatsioonide arengule, pole seda kunagi teadlikult mõõdetud ja uuritud,“ rääkis omanimelise konsultatsioonifirma omanik Tom Fleming (Suurbritannia).

 Madalmaade hariduse, kultuuri ja teadusministeeriumi juht Marjan Hammersma kinnitas, et hoolimata sellest, et Madalmaade kultuuri ja loomemajanduse arengut peetakse edulooks, tuleb neil pidevalt ikka teisi sektoreid veenda, millist lisaväärtust kultuur ja loomemajandus saavad anda, see on pidev töö.

„Peame panema erinevaid instrumente kasutades ettevõtteid mõtlema, kuidas loovust kasutada,“ ütles ka Andris Ozols, Läti Investeerimise ja Arenguagentuuri juht. “Valitsusasutused peaksid ise andma eeskuju ja näiteks disainmõtlemist oma töös rohkem kasutama,” viitas ka Läti kultuuriminister  Dace Melbārde.