Eesti üks hinnatumaid turundajaid, omal ajal Baltika turundusdirektorina Montoni tootemargi käima tõmmanud Anu-Mall Naarits asub koostama Läänemaa tervise- ja loomemajanduse klastri strateegiat. Siinsed sanatooriumid võivad talvel vabalt olla pooltühjad, sest külalised kardavad — talviti pole siin midagi teha. Samal ajal istuvad galeriipidajad ja kohvikuomanikud tühjades ruumides, kannavad kahjumit ja kiruvad, et talvises inimtühjas Haapsalus ei ole võimalik tegutseda. Ükskõik, mida kas Müüriääre kohvik või mõni hotell välja ei mõtle, ühe jõust jääb olude kardinaalseks muutmiseks vaheks, kui näiteks linnavalitsusel ei ole huvi turistide vastu.

Et neis oludes teha suuremaid asju, kui üksi jõuaks, ongi välja mõeldud klastrid, koostööühendused ettevõtete, avaliku sektori ja teadusasutuste vahel. Eelmisel neljapäeval pidasid Läänemaa tervise- ja loomemaj anduse klastri asutajad oma esimese seminari.

Voldikuid saab ilma klastritagi vahetada

“Üks asi on projekt valmis kirjutada ja EASilt raha saada, hoopis teine, et klaster ka tööle hakkaks,” hoiatas Naarits kokkutulnuid.
“Selleks et saaksite omavahel kontakte luua ja üksteisele reklaamvoldikuid jagada, pole mind vaja. Seega on minu üks ülesanne innustada teid suuremalt mõtlema. Väikselt pole lihtsalt mõtet, ” rääkis Naarits.

Teine eesmärk, mille Naarits endale võtnud, on muuta läänlaste klastri strateegia teravamaks. “Et oleks silmapaistev ja muljetavaldav,” täpsustas ta. “Läänemaa on mikrokeskkond Läänemere rannikul, konkureerime Stockholmi ja Helsingiga. Nemad peavad ütlema ,,vau!” Läänemaa ja Haapsalu kohta.”

“Küsimus, mille igaüks peab lahendama, on, mida igaüks peab senisest teistmoodi tegema hakkama, et asi liiguks. Ja kes on vedur — need asjad peavad välja tulema strateegia koostamisel,” selgitas turundaja, kes on koolitanud sadu ettevõtjaid.

Liikmeid käsitöökojast ülikoolideni

Esimesel seminaril tutvustasid ennast ja oma huve kõik kohaletulnud klastri liikmed. Okase muuseum, May ja Ursula Aavasalu keraamikatöökoda, Fra Mare sanatoorium, Müüriääre kohvik, Liivia Leškin, Laine, Promenaadi hotell ja Aita Möldri veetud MTÜ Kunstivara on ootuspärased liikmed. Liige on ka Haapsalu loomekeskuse projekti arendav Piret Hallik-Sass oma turundusfirmaga.

Kohal oli ka näiteks Ivar Vinkel Tallinna ülikooli kunstide instituudi rakendusloome osakonnast. Tema spetsialiteet on hüdroakustika teraapia, “Pakume eelkõige kvaliteetset tööjõudu ja kogemusi,” ütles ta. “Meie huvi on praktika ja oma valdkonna turundamine.”

Kui sobiv on heliteraapiaks Haapsalu, sai selgeks juba esimese kohvipausi ajal. “Poole tunniga tegi ta meie vibroakustilise voodi täpsemaks. See on klastri esimene käegakatsutav kasu,” ütles Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juht Priit Eelmäe naerdes.

Avalikust sektorist on praegu klastri liikmed Haapsalu ja Ridala, Lääne maavalitsus ning eestvedaja Läänemaa arenduskeskus. Haapsalu kolledž annab oma instituudi kaudu ettevõtmisele teadussüsti, aga mitte ainult. Terviseedenduse eriala ja tuleval aastal alustav käsitööeriala vajavad uut klastrit just sama palju kui klaster neid erialasid. “Eesmärk on olla kursis ettevõtjate vajadustega,” ütles Eva Makienko Haapsalu kolledžist.

Projektijuht Andres Huule sõnul kulub klastri töölehakkamiseks selles mõttes, et tulemused juba käegakatsutavaks saavad, 6-7 aastat. Tänavu seisab ees 5 seminari ja koolitusreisid Lõuna-Eestisse ning Rootsi, mis peaksid andma pildi, kuidas säärane klaster töötab.

Kogu klastri ettevalmistamise projekt maksab u 300 000 krooni, millest omafinantseering on üle 76 000 krooni. Klastris kaasa lüüa tahtvad väikeettevõtjad ja FIEd peavad maksma 1200 krooni, keskmised ettevõtted u 5000 krooni.

Koostöö on hädavajalik

Läänlastele rääkis Eesti IKT- firmade klastrikogemusest info-  ja kommunikatsiooniettevõtete liidu juht Taavi Kotka.
Kui 2006. aasta majanduskriis Eesti IKT ettevõtetesse (informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtted – toim) jõudis, said Eesti edumüüdi kandjad selgekes, kui hapras seisus nad tegelikult olid. Enamik toodangust läks siseturule ja kommunikatsioonifirmadele nagu näiteks Elisa või Elion, ei olnudki erilist lootust teenuseid eksportida. Kui siseturu nõudlus järsult vähenes, otsustasid IKT-firmad asuda sisulisele koostööle.

Kui varem kaklesid ettevõtted ressursi ehk pädeva tööjõu pärast nagu Pearu ja Andres, raatsimata näiteks ülikoole toetada, sest muidu saavad sellest kasu ka konkurendid, siis edaspidi seati haridus prioriteediks. Eesmärk oli: kui 2012 tuleb järsk üliõpilaste arvu kahanemine, siis IKT-üliõpilaste arv ei tohi väheneda. Sihiks on kollektiivne töötajate ümber- ja täiendusõpe, samuti välistööjõu Eestisse meelitamine.
Suurim projekt on panna tööle õppekava, mille lõpetanud oleks saanud osa aineid Tartu ülikoolist, osa tehnikaülikoolist ja praktikat Helsingi ülikoolist – igast koolist parima.

Teine eesmärk: kasvatada eksporti 1 miljandilt 5, 10 või isegi 20 peale. Juba on kokkulepe, et kui ettevõttel õnnestub välismaal pakkuda Eesti mõne teise firma toodet, saab ta lepingust protsendi.

Klaster on vahend, mitte eesmärk. Tähtis on koostöö ja selged paar prioriteetset sihti, rõhutas Kotka. Kas isepäiste IT-meeste koostööst ka kasu on tõusnud? Kuigi IT-firmade kliendid vaevlevad veel majanduskriisis, on IKT-sektor juba august välja roninud, saavutanud 2005.aasta taseme ja tänavu jõuab tõenäoliselt kriisieelsele tasemele.

Tarmo Õuemaa