Loov Eesti Gruusias: riik ei arene, kui kultuur ei arene

05. aprill, 2019

„Grusiinid oskavad eestlastest paremini lõbutseda, eestlased aga paremini ettevõtmiste majanduslikku mõju vaadata,“ ütles  Gruusia Creative Entrepreneurship Academy avamisel Eesti suursaadik Gruusias Kai Kaarelson. Juba kolmanda akadeemia teemaks oli  seekord festivalide majandusliku mõju hindamine.

Mikheil Giorgadze, Gruusia hariduse, teaduse, kultuuri ja spordiministeeriumi aseminister kinnitas, et festivalid on riigile olulised ja need peavad pidevalt arenema. „Peame eestlastelt innovatiivset lähenemist õppima,“ märkis ta. Rahvusvahelised festivalid tõid tema sõnul kolme kuu jooksul 200 miljonit larit sisse. Küsimus on selles, kuidas festivalide korraldust finantseerida. „Riik saab veidi toetada, kuid alternatiivsete toetusvõimaluste leidmisel pole me veel head. Lisavõimalusena nimetas aseminister näiteks Loov Euroopa programmi.

Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet selgitas, mis teeb ühest festivalist hea festivali. „ Kõige tähtsam on  hea sisu. Seejärel on oluline festivali maine (bränd). Loomulikult tugineb kõik korraldajate professionaalsusele, kes suudavad lisaks suurepärasele sisule kindlustada festivalile ka heal tasemel tugiteenuseid: transporti, majutust, parkimist, toitlustust jne. Mida paremini külastajad end tunnevad, seda enam neid tuleb ning sellest sõltub ka festivali sissetulek. Mis tundega külastajad festivalilt lahkuvad, sõltub ka sellest, kas kohalikud teenusepakkujad on valmis suurenenud nõudlusele vastama – hoidma näiteks poode ja toitlustusasutusi kauem lahti jms. „Eestis mängib aga vabaõhuürituste õnnestumisel eriti suurt rolli ilm, mida kahjuks korraldaja kuidagi mõjutada ei saa,“ märkis Eva.

Viljandi Pärimusmuusika Festivali tegevjuht Tarmo Noormaa selgitas, kuidas nemad korraldavad jätkusuutlikku festivali: lavad ja festivalialad kujundatakse taaskasutatud materjalide abil, kogutakse ja sorteeritakse jäätmeid, toitu ja jooki pakutakse biolagunevatelt nõudelt – niimoodi püütakse oma ökoloogilist jalajälge vähendada. „Sel aastal mõõdame festivali ökoloogilist jalajälge esimest korda,“ ütles Tarmo.

Palju tähelepanu pööratakse Viljandis ka festivali ligipääsetavusele ja turvalisusele ning rohelise mõtteviisi juurutamisele  ning kutsutakse külastajaid üles saabuma ühiskondliku transpordiga või näiteks jalgrattaga. Festivalile on teretulnud kõik, olenemata rassist, rahvusest, soost või vanusest.

Juba 27 aastat peetud festivali majanduslikku mõju uuriti 2011. aastal. 66 Viljandi ettevõtte küsitlemise tulemusel selgus, et nende kasum kasvas 51%. Regiooni maine paranes tänu festivalile 98% ja kultuuriturism kasvas 97%. Keskmine külastaja kulutas Viljandis 91,9 € ning 1 investeeritud euro tõi regiooni tagasi 2,28 eurot. „Peab muidugi arvestama, et praeguseks on need numbrid juba muutunud, loodetavasti positiivses suunas,“ täpsustas Tarmo.

Telliskivi Loomelinnaku sisujuht Bianka Soe pani kuulajatele südamele, et alati tasub läbi mõelda, miks sa festivali teed, ja mis on sinu sõnum. „Oluline on mõelda, millist atmosfääri soovitakse luua. Külastaja peaks tundma end teretulnult ja kogema positiivseid üllatusmomente. Kastist (või tänavatoidu puhul burgerist) välja mõtlemine ja loovate lahenduste ja lisandväärtuste loomine on see, mis igale üritusele eripära annab. Loomelinnak peab oluliseks, et kõik sponsorid ja koostööpartnerid kannaksid samu väärtusi. Festivalid on ka osa Loomelinnaku turundusest. Telliskivi Loomelinnakus töötab igapäevaselt kokku pea 1500 inimest ning festivalide korraldamisel on oluline silmas pidada ja kaasata ka kogukonda. Loomelinnakus toimub aastas rohkem kui 600 üritust ja see on Tallinna kõige tihedaima kultuuriprogrammiga paik.

Creative Unioni juhatuse liige, Identity juht Ants Lusti selgitas, mida kõike peab festivali brändi loomisel arvesse võtma. „Üks hea festival peab olema atraktiivne, elluviidav, sellega peab korraldaja ellu jääma ja raha teenima,“ ütles ta. „Sa saad teha hea festivali vaid siis, kui sa ise oled kirglik ja usud sellesse täiega, muidu ei õnnestu.“ Ta soovitas kasutada 7C kontseptsiooni ning läbi mõelda, mis on festivali suur idee, millist sisu see pakub,  kuidas raha teenib, mida ja kuidas kommunikeeritakse, milliste kanalite kaudu, kui loomingulised me oleme enda  väljendamisel  ja kellele me oma festivali korraldame.

„Vaatleme oma keskkonda, sihtrühma, konkurente. Siis mõtleme, mida meie festival inimeste jaoks teeb? Milline ta isikuna oleks, kuidas ta eristuks teistest, millega ta konkurente võidab, milliseid väärtusi kannab,“ andis Ants brändi kujundamiseks pidepunkte.

Loov Euroopa  võimalusi tutvustas Ketevan Shengelia Gruusia kontaktpunktist. Tema sõnul kasvavad Gruusias aasta-aastalt  nii taotlejate arv kui ka edukate projektide arv- Gruusia on LE uustulnukate seas üks kõige aktiivsemaid. Möödunud aastal sai 2 projekti Loov Euroopa toetuse juhtpartneritena ja 7 partneritena. „Tasub meeles pidada, et taotlusperiood on pikk, kohe toimuva ürituse jaoks ei ole mõtet taotlust esitada,“ rõhutas ta taotlusprotsessi tutvustades. Väga oluline on aga heade partnerite leidmine.

Rõõm on tõdeda, et Gruusias korraldatakse väga palju ja väga kõrgel tasemel rahvusvahelisi festivale. Täname Michael Maisuradze, elektroonilise muusika festivali 4GB juht; Tamara Janashia  Kaasaegse kultuuri festival Sou; Eka Mazmishvili, Thbilisi rahvusvaheline teatrifestival; Gigi Shukakidze, Otar Nemsadze Thbilisi Arhitektuuribiennaal; Nino-Ana Samkharadze Kolga Thbilisi Fotofestival; Natalia Kalandadze Blues Fest; Mariam Chutkerashvili, Artchil Khetagouri CinéDOC-Thbilisi oma festivale tutvustamast!

„Me ei räägi just sageli oma festivalide majanduslikust mõõtmest, kuigi mõtleme sellele. Peaksime seda tegema,“ ütles Eka Mazmishvili. „10 aastat tagasi oli vaid paar hotelli, kuhu saime oma külalisi paigutada, nüüd on vaja juba detsembris kohad kinni panna, hotellid ja ka hostelid on festivali ajal täis. Festival on ka haridusprojekt. 10 aastat tagasi polnud publik piisavalt haritud võtmaks vastu kõike, mis laval toimub. Polnud kultuurilist ja hariduslikku tausta, et publik mõistaks ja tuleks saali. Paari aasta pärast oli vaja kutsuda politsei, et inimesed lava maha ei jookseks. Müüme ka oma, gruusia, etendusi, ka see on majanduslik mõju. Imago mõju on samuti tähtis, sest suured nimed tulevad siia esinema. See tutvustab Thbilisit ja Gruusiat.  Arendame professionaale ja anname neile uusi oskusi, ka see on majanduslik mõju,“ kirjeldas Eka.

Kõigi festivalikorraldajate ühine mure on festivaliks piisava rahastuse leidmine, eriti alustavate projektide puhul – enne peab end tõestama.  Puudust tuntakse professionaalsetest ürituskorraldajatest ja festivaliala disaineritest.  Tõstatati küsimus, mida peaks muutma, et erasektor oleks festivalide toetamisest rohkem huvitatud – pead olema neile kasulik ja seda näitama. Ka seaduste tasemel saaks muudatusi teha, kuid see pole võluvits, et raha hakkaks voolama.  Valitsused muutuvad kiiresti, läbirääkimiste partner muutub kogu aeg – kui oled ühele ametnikule suutnud oma eelised selgeks teha, tuleb juba teine ja peab alustama otsast peale.

Täname Creative Caucasust ja Creative Georgiat toreda koostöö eest ja Toomas Roolaidu konverentsi modereerimast!

« 1 kohta 3 »

Creative Entrepreneurship Academy sai teoks tänu Eesti Välisministeeriumi arengukoostöö programmile.