Loov Eesti missioon Moldovas
Loov Eesti on olnud viimased neli aastat Moldovas tegus, et panustada selle väikese, kuid sõbraliku riigi loomemajanduse arengusse.
Nende aastatega on laienenud meie koostöövõrgustik, oleme õppinud mõistma kohalikke olusid ja arendanud välja sealsetele ettevõtetele suunatud start-up kiirendiprogrammi – PESA Virtual Academy.
Viimased aastad seadis programmide elluviimisele takistusi COVID-19 ja ainus lahendus oligi kasutada PESA Virtual Academy veebipõhist programmi, kus koolitusmaterjalid ka rumeenia ja vene keelsete tõlgetega.
Mõningaseks takistuseks osutus ebastabiilne internetiühendus, kuid ettevõtjad on ju leidlikud ning lahendused said leitud.
Sel aastal saime oma tegevuskava täielikult rakendada ning suurimaks kordaminekuks saab lugeda piirkondlikke häkatone koolinoortele. Kokku kuus linna – Soroca, Hungheni, Straseni, Stefan-Voda, Cimislia, Causeni, kus kohalikuks partneriks oli omavalitsus, kes huvitus ka edasisest koostööst.
Noored Moldovas ja nagu ka noored Eestis, kes näevad igapäevaelus probleemseid kohti ja väljakutseid, mis vajaks lahendamist.
Olgu selleks siis hariduse kvaliteet, suhted õpetajate ja vanematega, noorte vaimne tervis, vabaaja veetmise võimaluse. Kuid lisaks isiklikele probleemidele on noored ka terava sotsiaalse närviga ning valmis pakkuma lahendusi jäätmemajandusele, elukeskkonna kujundamisele, ühiskondlikule transpordile, hulkuvate lemmikloomade probleemile jne
Noorte tõstatatud küsimused ja praktilise töötoa käigus välja töötatud lahendused üllatasid osalenud omavalitsuste esindajaid nii nutikate lahenduste, kui ka valmisolekuga ise panustada. Jääb loota, et noorte initsiatiivi toetatakse ja nii saab Moldova riigi tulevik olema helgem ning ehk nii mõnigi noor jääb oma kodulinna elama. Täna on väljaränne üks suuremaid riiklikke probleeme.
Mõned kohtumised kohalike noortega jäävad kindlasti igaveseks ajaks meelde. Üks tütarlaps Ungheni’s tuli ürituse lõppedes ja palus, et kas me külastaksime tema majamuuseumi. Kuna meie õhtune ajakava oli paindlik, siis võtsime kutse vastu ja leidsime ühes eramajade rajoonis väikese majakese, mis kaunistatud rahvusmustritega.
Majamuuseumi perenaine (neiu valges kleidis) , Marina Lita (GEN Moldova esindaja), Jana Budkovskaja (Prototron)
2022 aastal oli Stefan Voda – Noortepealinn. Seda tiitlit annab välja Moldova Haridus- ja Teadusministeerium. 2022. aasta peateema oli “Positiivsete energiate ühinemine”, mis viitab sellele, et kohalikul ja riiklikul tasandil kaasates, kogu ühiskonna toel on just noored need, kes hoiavad tuleviku edukuse võtit – kestlikule arengule maailmas, kus valitseb rahu ja harmoonia.
Loov Eesti ja meie Moldova partneri GEN Moldova korraldatud ideede arendamise häkaton oli osa Noortepealinna programmist. Stefan Voda linna noored ei jätnud seda võimalust kasutamata, et oma ideid testida ning linnavalitsus pani kõik noorte väljakäidud ideed kohaliku elu korraldamisel kõrva taha, sest selleks, et tunda ühenduste jõudu, peavad meil olema kaasatud, proaktiivsed noored.
Hiljuti sai Moldovast Euroopa Liidu kandidaatriik, mis avab sealsetele loomeettevõtetele uued turud ja võimalused rahvusvaheliseks koostööks.
Moldova disainiettevõtted osalesid PESA Virtual Academy Export Design programmis, mis andis teadmisi ja arendas oskusi, eksporditegevusteks. Kaks parimat disainiettevõtet said ka esmase välisturu kogemuse Tallinnas, osaledes Disainiöö Festivalil Disainitänava müügipäevadel.
Kõik Eesti disainiettevõtted teavad, et väikese koduturu tõttu tuleb oma ettevõtte tegevus suunata esimesest päevast alates välisturgudele.
Sama teadmine hakkab jõudma ka Moldova ettevõtjateni ning niipea kui riik saab vastu võetud Euroopa Liitu, muutub teenuste ja kaupade liikumine piiriüleselt veelgi lihtsamaks.
Loov Eesti jätkab oma tegevusi Moldovas ning uuel aastal ootab meid omavalitsuste arengule suunatud programmi koostamine ja läbiviimine, mille järele on nii suur vajadus, kui ka huvi.
Rõõmuga jagame oma kogemusi ja ekspertiisi, sest loovad lahendused, kogukondade kaasamine, elukeskkonna ja ettevõtluskeskkonna arendus ja teenusedisaini põhimõtete rakendamine avalikes teenustes on midagi, mis Eestis on juba igapäevane nähtus.
Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest
