Michael Pyneri loeng “Kuidas muuta elukeskkond eluterveks?” 15.11

22. november, 2010
 

altEsmaspäeval, 15. novembril korraldas Loov Eesti koos Briti Nõukoguga Telliskivi Loomelinnakus loengu, kus Ida-Londonist pärit Michael Pyner rääkis, kuidas tema juhtimisel kümne aasta jooksul 45 000-pealise mahajäänud piirkonna elu-olu on parendatud.

 

Regenereerimine Suurbritannia moodi
Suurbritannia valitsus koordineerib ning finantseerib juba teist aastakümmet programmi Uus Algus Kogukondadele, mille raames tegutsevad üle riigi keskeltläbi 500 heategevuslikku piirkondlikku uuendusprojekti. Londonis on sääraseid projekte 29.

Michael Pyner on üle kümne aasta juhtinud ühte neist- Shoreditch Trusti, mille eesmärgiks on luua Shoredichi piirkonnast sotsiaalselt jätkusuutlik ning väärtuslik elukeskkond, mille arendamisse on aktiivselt kaasatud elanikud.

London koosneb 32 linnaosast, milles ühes idapoolseimas – Hackey linnaosas on neli piirkonda. Lõunapoolseim piirkond kannab Shoreditchi nime, seal elab 45 000 inimest, 12 500 leibkonda ning tegutseb 6000 ettevõtet. „Piirkond on etniliselt äärmiselt mitmekesine – meie algkoolide lapsed räägivad koguni 27 erinevat keelt,“ räägib Pyner kõnealusest kogukonnast.

 

Investeeringud kinnisvarasse
Shoreditch Trust on aastate jooksul viinud üheskoos ellu mitmeid innovaatilisi ideid, mis on elanike elu-olu parandanud ning võimalusi avardanud. Erinevalt enamikest sotsiaalse taustaga projektidest  alustas Shoreditch Trust oma tegevust kinnisvara ostu ning arendamisega. Näiteks ehitati ühe kanaliäärse maja katusekorrus kvaliteetseteks korteriteks ning müüdi maha, teist korrust rendib silmakliinik. Saadud tulu eest rajati esimesele korrusele restoran, millel on sotsiaalselt kogukonnas väga oluline roll.

 

Teise hoone puhul müüdi ruumid vaatega kanalile korteriteks ning teine pool ehitati rendikontoripindadeks, kus uued ettevõtted saaksid turvaliselt oma äri alustada. „Soodsa töökoha (affordable workspace) algatus tähendab sisuliselt, et ettevõte saab rentida täpselt nii palju ruutmeetreid, laudu ja toole, kui ta hetkel vajab ning kogust iga kell suurendada või vähendada,“ Täna asustavad hoonet erinevad loomeettevõtjad: filmiprodutsendid, graafilised disainerid, muusikud. „Üks meie rentnikest moedisainer, kelle looming hiljuti Vogue kaanel oli, kasutab tervet korrust. Küsisin temalt, kas ta nüüd, edukana, kolib kusagile prestiizhemasse paika. Moedisainer imestas- miks peaks ta lahkuma kohast, kus ta on õnnelik,“ rõõmustas Pyner elanike lojaalsuse üle.

Üks huvitav teenus, mida ka Shoreditchis kasutatakse, on ajutine kaubanduspindade rent (meanwhile use), mille periood võib paarist päevast kesta paari aastani. „Näiteks on kellegi remonti vajav laopind, millist on fotograafil vaja just kuuks ajaks kuni alustatakse remonti. Või vajab keegi nädalaks ajaks lõpumüügiks poepinda. Tühjad suletud poeaknad hirmutavad inimesi, mahajäetud kohti pigem välditakse. Kui pinnad on pidevalt kasutuses, tagame ka suurema turvalisuse,“ avab Pyner ettevõtmise tagamaid.

 

Mitme rolliga restoran
Shoreditchi üks restorane Waterhouse eripära seisneb selles,  et kasutatud on 97% ulatuses taaskasutatavaid materjale ning see töötab päikeseenergial. „Innovaatilisi ideid ning taaskasutust saab koos väga edukalt kasutada. Näiteks on meil tarvitusel korealaste toode, mis muudab 140 kg jäätmeid 9 kg tolmusarnaseks olluseks. Tualetid on meil Jaapanist ning väga säästlikud – paberit ei kasutada ning iste peseb ja kuivatab kliendi ära. Tavalisi tualette peame paraku ka paralleelselt kasutama, kuna kõik külastajad ei julge esimesi kasutada,“ naerab Michael, kellele Jaapani toodang siiski väga meeldib. Restorani peakokk elab oma naisega nii lähedal, kui saab-  paadis restorani ees kanalis. „Huvitav on see, et kindlustusfirma jaoks on restorani ees magav kokk lisaargument turvalisuse aspektist ning seetõttu on meie kindlustus nüüd odavam,“ selgitab Pyner.

 

Restorani menüü koosneb hooajasaadustest ning söögiks ei pakuta ühtegi ohustatud liiki. „Kohtulikult karistatud inimesi sooritavad vabadusse sattudes tihti uue kuritöö. Seos töökoha olemasolu ning kuritegevuse vahel on äärmiselt oluline. Blue Marble Training programmi raames võtame restorani tööle karistatud inimesi, vähendades sellega kuritegevuse määra,“ selgitab Pyner restorani sotsiaalset poolt. Londonis peetakse restorane kohaks, kus käivad keskklassi ning kõrgema sissetulekuga inimesed. „Meie üks eesmärke on erineva sotsiaalse taustaga inimesi integreerida, sellepärast soovisime teha paika, kus antakse hästi süüa ja kuhu saaksid tulla kõik soovijad,“ kirjeldas Pyner restorani, kus käivad söömas isegi töölised, sest korralik lõunasöök maksab vaid 5 naela. Restoran on oma kanda võtnud ka noorte harimise rolli: „Oleme lastele näidanud, kust söök tuleb ja miks seda süüa on vaja. On lapsi, kes isegi ei tea, kuidas kasvavad juurviljad ja et kanafilee oli enne lind,“ rääkis Pyner. Jõulude ajal korraldatakse vanematele elanikele tasuta jõululõunaid.

 

Tervist, suhtlemist ja meelelahutust
Eriline on ka Shoreditchi Tervisekeskus, kus hoolitsetakse elanike tervisliku seisundi eest alates tervislikust toitumisest kuni sünnituse vastuvõtmiseni. „Aafrika riikidest tulnud naiste hulgas oli suremuse määr sünnitusel lausa 37%, kuna nad ei külastanud arsti ja ämmaemandat. Meie eesmärk oli neid aidata nõnda, et abi oleks nendele inimestele vastvõetav“, räägib Pyner edukast algatusest.

 

Shoreditch Trust pakub palju meelelahutuslikku ja praktilist tegevust kõikidele vanusegruppidele – näiteks tegutseb piirkonnas maleklubi ja ka õmblusklubi, kus käivad koos naised erineva nahavärvi ning kultuuritaustaga. Sisse on seatud igati tähelepanuväärne mobiilne köök, mis käib ühest kogunemiskohast teise ning õpetab inimestele tervislikku toitumist ning toitude valmistamist.

Laste peale on kõige enam mõeldud- on nemad ju tuleviku nägu. Piirkonnas elab umbkaudu 900 last väga erineva kultuurilise taustaga. Kord kvartalis antakse välja laste endi poolt koostatud ajalehte Shoreditch Star. Igal aastal toimub laste kirjandusvõistlus StarLit, kuhu sel aastal laekus koguni 150 tööd. „Tihti arvatakse, et lapsi ei huvita lugemine- nemad tahavad Playstationit või Wiid mängida. Tegelikult see nii ei ole – tuleb osata lapsele õige nurga alt läheneda ning pakkuda sobivaid raamatuid. Hiljuti näiteks küsis üks väike Somaalia poiss meilt luulet lugemiseks,“ avaldab Pyner.

Suurim üritus, mida elanikud pikisilmi ootavad, on iga-aastane Shoreditch Festival, mida viimasel korral külastas lausa 30 000 inimest. Festivali külastajad saavad kolme päeva jooksul nautida muusikat, kirjandust, teatrit ja palju muud  meelelahutuslikku. „Kas teate, miks paljud inimesed ei käi balletti vaatamas või ooperis? Esiteks ei saa nad seda endale lubada ning teiseks ei oska nad seda teha. Meie selgitame neile, kuidas seda teha, mis selga tuleb panna, kuidas käituda. Räägime esinejatest taustainfot, et nad mõistaksid kultuuri sisuliselt,“ selgitab Pyner, kuidas inimestes huvi äratada. Viimasel festivalil esitas orkester Tshaikovskyt, mida jäid lava ette kuulama paar ratastega poissi. Pyneri küsimusele, kas neile meeldis, vastasid poisid: „Väga lahe müra, mees!“

 

Keskkonnasäästlikkus igal sammul
Eraldi välja toomist väärib ettevõtmine, mida nad nimetavad keskkonnainnovatsiooniks. Elanikke julgustatakse ja õpetatakse ise endale toitu kasvatama. Selleks kasutatakse näiteks teeääri, kuid peenraks on muudetud ka kanalil ujuvad vanad paadid. Restoranis on kasutusel väga efektse välimusega salatisein, kust  salat otse taldrikule läheb. Samuti on miniaedu avalikes paikades ja parkides üle linna. Pakendamist kasutatakse võimalikult vähe ning biolagunevad jäätmed kasutatakse hiljem ära väetisena. Katseprojektina on ühel linnatänaval kasutusel tänavakivid, mis talletavad päikeseenergiat ning võimaldavad selle energiaks muuta.

 

 

Shoreditch Trusti edu võti
Kui küsida Michael Pynerilt, kuidas on selline projekt nõnda edukas, sõnab ta järgmist: „Tihti investeeritakse sotsiaalprojektidesse palju raha, kuid midagi sisuliselt ei muutu. Meie mõtleme pikemale perioodile – investeerime, tootes raha juurde.“ Pyneri sõnul peab juhtimine olema selge ning läbipaistev ning asjaosalised peavad tegema tööd rahuloluga. „Tuleb mõelda, kuidas probleemi lahendada, mitte oma ebaõnnestumistes teisi süüdistada. Selles kontekstis on vale defineerida loovust, kuna kultuurid on väga erinevad. Tuleb näha suurt pilti,“ on Pyner kindel. Samuti ei ole Pyneri sõnul mõistlik korraldada koosolekuid või inimesi aruteludeks kusagile kokku kutsuda, vaid tuleb minna ise sinna, kus need inimesed koos käivad.

 

Sarnasel viisil, kuidas lahendati probleemi kõrge imikute suremise määraga, läheneti ka teisele terviseprobleemile- naiste artriidile. „Ravimid on kallid ning nende ostmiseks makstav toetus oli väga suur ning paljud taastusravi vormid ei olnud kogukonna naistele kultuuriliselt vastuvõetavad. Hakkasime pakkuma tasuta Tai Chi tunde, mis sobis pea kõigile. Valdav enamus naisi oli selle lahenduse üle väga rõõmus- nende tervis paranes tuntavalt ning samas elavdas neid sotsiaalselt,“ kiitis Pyner.

Shoreditch Trusti valduses on täna vara 7 miljoni naela väärsuses, 2009. aastal oli organisatsiooni käive 8 miljonit naela.