Milline on audiovisuaalvaldkonna ettevõtete klasterdumise seis ja vajadus?

06. november, 2012

kylliki_ETI_konverentsilKäimas on uuring Eesti audiovisuaalvaldkonna (AV) klasterdumise potentsiaalist, vaadatuna filmivaldkonna ettevõtete perspektiivist. Tallinna Ülikooli teadurid Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Indrek Ibrus, Andres Viia, Erik Terk esitlesid uuringu vahetulemusi.

Uuringu tegemisel eeldati, et klastrite loomise potentsiaali hindamiseks on vajalik mõista ettevõtete toimimispraktikaid: ettevõtlus- ja koostöömustreid ning teisalt ettevõtete-poolset nägemust klastri võimalikest arenguvariantidest. Uuringule püstitati kolm põhiküsimust:

(1) millised ettevõtlustüübid on identifitseeritavad filmivaldkonna ettevõtlusmaastikul; (2) millised on olemasolevad koostööpraktikad ning
(3) millist tüüpi klastrit ettevõtted oma arenguperspektiividest lähtuvalt ootavad ja vajavad.

Millised on audiovisuaalvaldkonna ettevõtluspraktikad?

Uuringu raames on läbi viidud 19 intervjuud filmitootmise, järeltootmise ja levitamisega tegelevate ettevõtete juhtide/omanikega.

Filmivaldkonna ettevõtete toimimispraktikate analüüsist ilmnes, et ettevõtete tegutsemismuster on eeldatust oluliselt mitmekesisem. Kui varasemates uuringutes eristuvad AV valdkonna ettevõtted teiste loomevaldkondade ettevõtetega võrreldes oma tugeva kasvule orienteerituse ja ka rahvusvahelistumise poolest, siis käesolev uuring näitas, et AV valdkonna ettevõtete hulgast võib leida loomeettevõtete ettevõtluspraktikate kogu laia spektri. Eristada saab kolme erinevat ettevõtluspraktika tüüpi: kolmandik on kasvuorientatsiooniga ettevõtted, veerand kasvu ja elustiili kombineerijad ja ülejäänud elustiili-suunitlusega ettevõtted.

Kasvuorientatsiooni omavad AV ettevõtted tegutsevad enamuses järeltootmise valdkonnas, aga on ka filmitootmise valdkonnas tegutsejaid, kes pakuvad järeltootmise või muud teenust lisaks filmitootmisega tegelemisele. Teist tüüpi ettevõtted olid valdavalt filmitootjad, kes sarnaselt eelmisele tüübile pakuvad lisaks filmitootmisele ka erinevaid teenuseid nagu võtteteenus, montaažiteenus, tehnikarent jt. Elustiili-suunitlusega ettevõtted tegelevad valdavalt filmitootmisega, mõned tegutsevad lisaks ka filmilevitamise valdkonnas. Teenuse osakaal nendes ettevõtetes on pigem väike või puudub üldse.

Kõigi kolme tüübi ettevõtjatele on ühtmoodi omased mitterahalised motivatsioonitegurid: tegutsemise ajendina tähtsustavad nad sõltumatust ja eneseteostust enam kui kasvu ja kasumi teenimise eesmärke. Enamikke intervjueeritud ettevõtetest iseloomustab ka laiemate (sotsiaalsete) eesmärkide põhine väärtusmudel: ettevõte on loodud selleks, et arendada Eesti filmikultuuri, pakkuda esteetilist ja intellektuaalset elamust, luua väärtfilme, hoida elus off mainstream kino jne. Samas iseloomustab nii elustiili-suunitluse kui kasvuorientatsiooniga ettevõtteid aga rahvusvaheline tegevusareen: kas siis juba olemasolev või edasise arenguperspektiivina taotletav. Selle poolest võib AV valdkonna ettevõtteid pidada erinevaks paljude teiste valdkondade väikeettevõtetest.

Koostööpraktikate analüüsi koondjäreldusena saab tõdeda, et Eesti AV valdkonnas tegutsejad on inimeste-põhiselt üsna lõimunud ning üheaegselt ollakse nii üksteisele konkurentideks kui ka koostööpartneriteks. Uuring kinnitas ka tihedat koostööd filmi ja teiste loomevaldkondade vahel, küll aga näitas koostöö vähesust loovvaldkondade väliste sektoritega, ennekõike IKT sektoriga. Ettevõtluspraktikate tüüpide lõikes ilmneb erinevus selles plaanis, et kui kasvutunnustega ettevõtete puhul on tegemist püsivamate meeskondadega ka juba oma ettevõtete-organisatsioonide näol, siis elustiili-suunitlusega ettevõtete ettevõtmistesse kaasatud inimeste võrgustik on sõltuvalt projekti olemasolust väga varieeruv. Tüüpide lõikes ilmnes erinevusena ka see, et kasvuorientatsiooniga ettevõtted ning kasvu- ja elustiili kombineerijad on rahvusvahelisemalt enam võrgustunud kui elustiili-suunitlusega ettevõtted.

Millised tegurid soodustavad /pidurdavad klasterdumist?

Klasterdumist soodustavate teguritena saame rääkida järgmistest omadustest:  audiovisuaalvaldkonna ettevõtete seas on olemas kriitiline hulk arengule orienteeritud ja rahvusvahelist ambitsiooni omavaid ettevõtteid, mis annab aluse eeldada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise klastri kujunemist. Teiseks: ettevõtete vahel on juba praegu tihedad ja toimivad majanduslikud sidemed ja vastastiksõltuvus, mida peetakse tähtsaks klastri eelduseks. Kolmandaks: ettevõtted tunnetavad vajadust (täiendava) koopereerumise järele, et pääseda paremini ligi välisrahastusele ja/või teenindada suuremaid välisprojekte. Ning neljandaks toetab klasterdumist asjaolu, et praktiliselt kogu Eesti AV sektor on juba täna koondunud Tallinna. Enamik ettevõtteid paiknevad füüsiliselt lähestikku, asudes kesklinnas või selle vahetus ümbruses (Põhja-Tallinn).

Takistavate teguritena saab välja tuua kuus järgmist. Esiteks ja üheks olulisimaks tuleb pidada madalat nõudlust, mille eeskätt tingib kodumaise turu väiksus. Nõudluse kasvu pärsib omakorda üle-Eestilise kinovõrgu puudumine, samuti hetkel veel vähearenenud VOD (video on demand) teenused. Madal kodumaine nõudlus seab Eesti AV valdkonna arenguperspektiivid “automaatselt” suhteliselt kehvale positsioonile, kuna rahvusvahelised näited edukate filmiklastrite arengust (eeskätt küll Euroopast väljaspool) toetuvad olulisel määral koduturu ostujõule. Teiseks takistavaks teguriks on valdkonnas tegutsevate ettevõtete suur sõltuvus kohalikust riiklikust finantseerimisest, mis eeskätt puudutab filmitootjaid. Ligipääsu (täiendavatele) finantseerimisallikatele peetakse klastri arengu seisukohalt oluliseks teguriks, Eestis on aga näited erainvesteeringute kaasamisest harvad – peamiseks põhjuseks investoritele atraktiivse massiauditooriumitele orienteeritud toodangu vähesus. Kolmandaks: AV valdkonna ettevõtted tunnetasid vajakajäämisi nii müügi-, turunduse-, finants- kui juriidiliste kompetentside osas. Samuti tõdeti valdkonna esindusorganisatsioonide nõrkust, mis hetkel ei toimi valdkonnasiseseid dialooge ja koostööd soodustavate platvormidena, ei kujuta sellistena valdkonna tegijate “ühist hääletoru” ega suuda valdkonnale lõpuks suuremat kõlapinda tekitada. Neljandaks: klasterdumist takistava tegurina on käsitletav ka ettevõtete ebalev ja äraootav hoiak. Juba toimuva tiheda koostöö tõttu ei nähta, et täiendav koondumine võiks anda lisaefekti ning samuti kaheldi klastri infrastruktuuri rajamise majanduslikus otstarbekuses. Viienda tegurina saame rääkida koostöö vähesusest valdkondadega väljaspool AV sektorit – eeskätt IKT ja teiste tehnoloogiavaldkondadega. Rahvusvahelises praktikas on taoline koostöö küllalt levinud ja kujunenud ka edukat klastrit iseloomustavaks praktikaks. Kuuendana võib klastri arengut takistava tegurina nimetada teadus- ja arendustööalaste sidemete puudumist AV valdkonna ettevõtete ja akadeemiliste institutsioonide vahel. Teadus- ja arendusalast koostööd peetakse aga üheks olulisemaks klastri elujõulisust tagavaks teguriks.

Millest oleneb klastri edasine areng

Valdkonna potentsiaali ja seniste arengute valguses ning ettevõtete tegevuspraktikatest lähtuvalt on Eesti AV valdkonna klaster käsitletav väikefirmade horisontaalsetel ja vertikaalsetel võrgustikel baseeruva klastrimudelina. Klastri edasist arengut toetavate tegevuste osas on antud uuringu tulemustest lähtuvalt oluline tähtsustada järgmisi:

=  toetada ja soodustada nn firmastumise tugevnemist – AV valdkonna ettevõtete organisatsioonide tugevnemine peab toimuma klastri arendamise paralleelse protsessina, valdkonna edu ja edasine kasv saab tugineda eelkõige tugevatele organisatsioonidele;

=  vajalik on AV valdkonna kui tervikliku ökosüsteemi arengu toetamine – AV ettevõtete areng saab toimuda üksnes keskkonna (nõudlus, finantseerimine jmt) koosarenguna, milleta AV ettevõtted üksi konkurentsivõimelisemaks muutuda ei saa;

=  panustada tasub laiemat tüüpi klastri arendamisele, mis lisaks AV valdkonna ettevõtetele hõlmaks ka teisi, eeskätt IKT ja muid tehnoloogia ettevõtteid. See annaks võimaluse ära kasutada Eesti IKT valdkonna head (rahvusvahelist) mainet ning hoogustaks ka erinevate meediaplatvormide arendamist ning ristmeedia lahendusi, mille areng Eestis on seni jäänud küllalt tagasihoidlikuks;

=  klastriga seotud suuremahuliste infrastruktuuriliste investeeringute tegemiseks tuleb saavutada kindlus klastriosaliste kriitilise massi olemasolust, klastriosaliste ühine nägemus AV valdkonna arendamisest ja parem selgus filmivaldkonna võimalikest tulevikuarengutest, s.t tehnoloogia arengust ja rahvusvahelisest nõudlusest – seda selleks, et tagada investeeringute tasuvus ja majanduslik otstarbekus;

=  klastri infrastruktuuri väljaarendamisel on otstarbekas lähtuda eeskätt noorte ja teenust pakkuvate ettevõtete huvidest ja vajadustest, kuna nemad nägid klastris potentsiaalselt suuremat kasu. Klastri elujõulisuse tagamisel on huvitatud asjaosaliste kriitilise massi olemasolu üks olulisemaid tegureid;

=  klastri-organisatsiooni poolt pakutavate tugimeetmete osas ootavad ettevõtted eelkõige rahvusvahelistumise ja ekspordialast tuge; klastri eestvedajatelt oodatakse ka ühisturunduse rolli täitmist – seda nii levitamise kui tootmise valdkonnas;

=  oluline on soodustada ka ettevõtete füüsilist koondumist, et tugevdada koostööd, mis soodustaks innovatsiooni. Klastri elujõulisuse seisukohalt on oluline, et vähemasti (aktiivsem) osa klastriosalistest paikneks füüsiliselt ühes keskkonnas.

Uuringu järgmises etapis arutatakse klastri arenguvariante filmiettevõtjate ja filmivaldkonna tugistruktuuri esindajatega ning uuring saab valmis detsembris.