Mõtteviiside muutus ja säästlik majandamine
Klassikud ütlevad, et ühtki head kriisi ei saa jätta kasutamata, et sellest väljuda edukamana.
2022 aastal oleme mitmete globaalsete kriiside mõjuväljas – energiakriis, kliimakriis, sõda Ukrainas, teadmatus koroonaviiruse arengute osas. Seda loetelu on võimalik jätkata, kuid vahest on probleemide püstitamise kõrval mõttekam sõnastada väljakutsed, mis näitaks meile kätte sihid, kuhu suunas edasi ja mida saame ise ette võtta.
Lähtudes kultuuri ja loomemajanduse valdkonnast on siin suurimad väljakutsed:
COVIDi tagajärgede likvideerimine, sest teame, et enim on kannatanud kultuuri- ja loomemajanduse valdkond. Kõik peamised Euroopa Liidu toetusmeetmed on selle märkinud üheks prioriteetseks tegevussuunaks ja nii oleme Loov Eesti projektides panustanud koroona mõjude leevendamisele.
Koroona mõjude likvideerimise toetamist on pidanud oluliseks ka Eesti Arengukoostöö fond, mis rahastanud Loov Eesti projekte Gruusias ja Moldovas. Veel aasta tagasi kehtinud koroonapiirangute ajal laiendasime oma veebipõhist inkubatsiooniprogrammi PESA Virtual Academy ja koostasime ka disainiettevõtete ekspordiprogrammi. See programm on osutunud äärmiselt populaarseks Gruusia ja Moldova disainerite hulgas ja pakkunud ka meile rohkelt positiivseid emotsioone. Miski ei paku projektijuhile rohkem rahuldust, kui silmaga nähtavad tulemused. Gruusia disainerite edu Eesti disainiturul on märkimisväärne, täna võib mitmes Tallinna disainipoes leida Gruusia disainerite tooteid.
Euroopa digipööre on kindlasti väljakutse, mis koroonast mõjutatuna sai tuule tiibadesse.
Kultuuri ja loomemajanduse sektori digitaliseerimine on teinud märgatavaid edusamme. Nagu seeni pärast vihma tekib aina uusi digiteenuseid. Erinevate valdkondade digitaliseerimisele ja töötajate oskuste täiendamisele oleme oma projektides suurt tähelepanu pööranud.
Ukraina toetamine on pea kõigi eluvaldkondade fookuses. Loomemajanduse valdkonnas saame me panustada läbi programmide, mis mõeldud sealsete loomeettevõtete toetamiseks ja tegevustega, mis suunatud Ukraina sõjapõgenikele.
Rohepööre on väljakutse, mis nõuab tähelepanu ja tööd ning sai energiakriisi valguses turbo kiirenduse. Rõõm on tõdeda, et kultuuris ja loomemajanduses on see teema väga loovalt ja loomulikult vastu võetud. Jätkusuutlik disain, keskkonnasõbralikud festivalid, taaskasutus ja uuskasutus on muutumas igapäevaseks.
Digitaliseerimine ja kliimakriisi leevendamine on ka Loov Euroopa programmi prioriteetideks. Selles lehenumbris oleme peatähelepanu alla võtnud selle, kuidas erinevad kultuuri- ja loomemajanduse valdkonnad saavad olla keskkonnasäästlikumad. Võimalusi selleks on erinevaid: alates ehitiste renoveerimisest energiatõhusamaks kuni biomaterjalide loomise ja taaskasutamiseni. Järjest sagedamini kõlavad küsimused, kuidas oma ettevõtmise jalajälge täpselt mõõta ja selle kaudu tootmist ka hinnastada, millist metoodikat selleks kasutada. Seni veel ühtset, kõigi osapoolte poolt tunnustatud metoodikat pole.
Ka Eesti riik pöörab kultuurivaldkonna keskkonnasäästlikkusele suurt tähelepanu ja on alustanud ettevalmistustega, mis võimaldaksid kunagi hiljem näiteks ka sihtasutuste tegevustoetusi siduda keskkonnahoiuootustega.
Mahekultuurne ja keskkonnasäästlik mõttelaad ja elustiil peavad saama domineerivaks, ainult nii saame me hoida kõike seda, mis on meile kallis ja väärtuslik ning pärandada seda ka järeltulevatele põlvedele.
Eva Leemet
